Riigikogus arutatati tasuta kilekottide keelustamise ja tasuliseks muutmise üle

Keskkonnakomisjoni Rainer Vakra võõrustas Riigikogus kaupmeeste esindajaid, Keskkonnaministeeriumi eksperte ning Killerkoti kampaania eestvedajaid. Foto: Riigikogu
Keskkonnakomisjoni Rainer Vakra võõrustas Riigikogus kaupmeeste esindajaid, Keskkonnaministeeriumi eksperte ning Killerkoti kampaania eestvedajaid. Foto: Riigikogu

Riigikogu keskkonnakomisjon arutas täna koos Killerkoti projekti eestvedajate ning kaupmeeste esindajatega  kilekottide kasutamise vähendamise võimalusi.

“Kilekottide massiivse kasutamise tagajärjel on terves maailmas kui ka Eestis kasvanud ulatuslik keskkonnareostuse risk. Euroopa Liidu statistika andmete põhjal paistab kahjuks  Eesti võrreldes teiste riikidega silma kõrgete kilekottide kasutamise näitajate poolest ühe inimese kohta. Viimane aeg on astuda otsustavad sammud probleemide lahendamise suunal,” ütles keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra.

Vastavalt Euroopa Liidu direktiivile tuleb kõikidel EL-i liikmesriikidel võtta kasutusele meetmed kilekottide kasutamise vähendamiseks. Direktiivi kohaselt peab Eesti kilekottide kasutamist alandama 90 kilekotini aastaks 2018 ja 40 kilekotini aastaks 2025 või keelustama kilekottide tasuta jagamise aastaks 2018.

Keskkonnakomisjonis toimuval ümarlaual tutvustasid “Killerkott” kampaania esindajad, TSN Emor uuringut eestimaalaste hoiakute ja tarbimisharjumuste kohta, mille kohaselt mõistab enamik Eesti elanikke (89%), et kilekotid on keskkonnale kahjulikud. Suurem osa Eesti inimesi toetab kilekottide tasuliseks muutmist või/ja keelustamist, eriti kui on olemas sobilikud alternatiivsed lahendused.

“Killerkoti kampaania eesmärgid on lihtsad – üks peamine neist on julgustada tarbijaid keskkonnasäästlikumalt käituma ja kasutama riidekotti ning puu- ja juurviljade jaoks võtma kaasa võrkkoti. Teine väga oluline eesmärk on lõpetada tasuta kilekottide jagamine, sest see toetab mugavustarbimist. Paljudes riikides, kus kilekottidele on kehtestatud tasu, on nende kasutamine hüppeliselt kahanenud. Ilmselgelt on tarvis leida ka nutikaid ja häid alternatiive ning neid kaupmeestele ja tarbijatele aktiivselt tutvustada,” rääkis Meelika Hirmo, üks Killerkoti projekti eestvedajatest.

Hirmo sõnul oli ümarlaud konstruktiivne, kuid osalenud ettevõtjate seisukohad olid väga erinevad: “Oli neid, kes jäid väga skeptiliseks, aga ka neid, kes suhtusid väga toetevalt ja missioonitundlikult. Sellepärast on väga oluline, et ka tarbijad annaksid signaali ega võtaks vastu kohati lausa poolvägisi kaasa pandud kilekotte, mida me tegelikult ei vaja.”

Enamik arutelul osalenuid toetas meetmete kasutuselevõttu ja pooldas pigem miinimumhinna määramist. Keskkonnaministeeriumi esialgse hinnangu kohaselt ei tasu kilekottide maksustamine ära, sest kogutud maksud ei ületa nende menetlemise kulusid.