Postimees küsib: Kui kilekott on halb, siis kuidas suhtuda prügikotti?

Prügikott kontoris. Foto: Meelika Hirmo
Prügikott kontoris. Foto: Meelika Hirmo

Praegune kilekotivastane Killerkoti kampaania võib tekitada küsimusi, muu hulgas selle, kuidas suhtuda prügikottidesse ja milliseid alternatiive neile leida, kirjutab Postimees.

89 protsenti kilekotiteemalises uuringus osalenud eestimaalastest andis teada, et taaskasutavad kilekotte prügikottidena. Killerkoti projektijuhi Anneli Ohvrili sõnul ei ole vajalik aga kilekotte juurde soetada ainuüksi selleks, et neid prügikotina taaskasutada ning pigem tasub eelistada biolagunevaid prügikotte.

“Prügi väljaviimiseks on mõttekas kasutada prügikotte seetõttu, et tavaliselt on need tehtud taastöödeldud plastist ning neis puuduvad mürgised värvained – kottidel on üldiselt kirjas, millised neist eraldavad lagunedes mürgiseid aineid,” selgitas Ohvril.

Korraliku prügisortimise tulemusena Ohvrili sõnul õieti ei tekigi olmejäätmeid, mille jaoks oleks vaja uut kilekotti soetada. Kilekotte on vaja pigem sortimata olmeprügi jaoks, mis on segi biojäätmetega, sest seda prügi ei taha keegi prügikotita prügikasti panna.

“Biojäätmed lähevad komposti ja selleks on mõistlik kasutada kaanega ämbrit, mida iga kord üle loputada. Pakendikonteinerisse tuleb niikuinii pakendid eraldi panna ning kui kilekott pole must või tilkuv, saab selle uuesti koju kaasa võtta,” ütles Ohvril. Sama kehtib paberi ja papi, klaasi, taara jm kohta – nende kõigi jaoks on hea kasutada korduskasutatavaid kotte.

Riikides, kus kilekotid on keelustatud või maksustatud, on Ohvrili sõnul alati suurenenud prügikottide läbimüük, kuid prügikotte ei ole kunagi hakatud ostma samas koguses nagu varem kilekotte. Seega on kilekottide tarbimine langenud, prügikottide läbimüük selle arvel mõnevõrra tõusnud, kuid kokku on alati kilekottide tarbimine olnud väiksem. Tihti kasutatud väide, et kõik kilekotid kasutatakse prügikottideks, ei pea seega paika, sest kunagi ei lähe vaja nii palju prügikotte.

“Suures pildis me näeme Killerkoti tiimiga, et ühel hetkel toimib jäätmekäitlus nii, et selleks pole kilekotte vaja,” avaldas Ohvril lootust.

Artikkel ilmus 11. septembril Postimehe Tarbija24 portaalis. Autor: Maiken Mägi