Näiteid mujalt maailmast

Araabia Ühendemiraadid
Araabia Ühendemiraatides suri iga teine kaamel plastjäätmete söömise tagajärjel! Nüüdseks on kilekotid keelustatud.
Argentiina, Buenos Aires
2012. aastal võeti vastu kilekotikeeld, kuid see jõustub samm-sammult. Kilekotid keelustati kõigepealt apteekides, kioskites ja väikepoodides, seejärel hakkasid poed pakkuma keskkonnasõbralikke kotte või väikeseid auhindu selle eest, kui inimesed tulevad poodi oma kotiga.
Austraalia
Pooled Australia osariigid ja territooriumid on nüüdseks keelustanud ühekordsed õhukesed kilekotid.
Tasmaanias ei tohi enam müüa tavalisi kilekotte, mille tihedus on väiksem kui 35 mikronit. Komposteeruvad kilekotid ja paksemad kilekotid (kasutatakse näiteks riietepoodides), samuti väga õhukesed juur- ja puuviljakotid, on lubatud.
Lõuna-Austraalias uuriti kilekottide kasutamist pärast keelu jõustumist. Selgus, et 80% inimestest toetas keeldu ja vaid 4% vastanutest ütles, et nad ei võta kunagi oma kotti poodi kaasa. Prügikottide läbimüük on aga oluliselt kasvanud. Sellest hoolimata on kilekottide kasutamine osariigis vähenenud 400 miljoni võrra.
Austria
Mõned kaubandusketid on lõpetanud ühekordsete kilekottide müümise.
Bangladesh
1988. ja 1998. aastal kannatas riik suurte üleujutuste all, kus hukkus tuhandeid inimesi. Ränkades tagajärjes olid osaliselt süüdi kilekotid, mis ummistasid kanalisatsiooni. Bangladesh oli esimene riik maailmas, mis keelustas kilekotid (aastal 2002). See keeld on taas ellu äratanud rahvusliku jude-tööstuse.

Bhutan
Bhutan keelustas kilekotid 1999. aastal, kuid omapärastel põhjustel. Nimelt on Bhutanis spirituaalne õnn tähtsam kui maine vara, mistõttu valitsus keelas kilekotid ära – kilekotid ei tee nende riigi kodanikke õnnelikumaks. Keelu jõustamise ja ka kodanike õnne nimel näeb valitsus endiselt vaeva.
Botswana
Riigis kehtestati seadus, mis keelab kilekottide tasuta jagamise ja sunnib kehtestama kilekotile hinna. Uuringud näitavad, et hind ei ole olnud kõige määravam, vaid asi on põhimõttes – paljud pidasid tasuta kilekoti saamist oma õiguseks. Nüüd on kilekottide tarbimine vähenenud poole võrra.
Brasiilia, Sao Paolo
Kilekotiseaduse järgi võib müüa ainult biolagunevaid kotte (milles on vähemalt 51% taimset päritolu materjali). Kilekottidel peab olema hind ja selle reegli vastu eksijaid ootavad kopsakad trahvid. Kilekotte peetakse vihmase ilmaga linnades tekkivate üleujutuste süüdlaseks. Seadusega pole paljud rahul, sest osade arvates oleks pidanud kohe keskenduma korduvkasutatavatele kottidele, mitte tooma turule veel üht liiki kilekoti. Sao Paolos läheb vaid 3% prügist taaskasutusse.
Egiptus, Hurghada
Kilekotte nimetatakse Egiptuse kõrbelilleks – värvilised kotid „õitsevad“ nagu lilled kõrbetes. Alates 1. oktoobrist 2009 on kilekotid keelatud poodides ja toitlustuskohtades. Seaduse vastuvõtmine viibis, sest enne keelustamist taheti korralikult läbi töötada alternatiivsed lahendused. Näiteks HEPCA tootis 50 000 riidekotti, millel olid keskkonnaalased sõnumid ja mis jagati tasuta laiali. Trahv kilekotiseadusest rikkumise eest on kas rahaline või tegevusloast ilmajäämine kuuks ajaks.
Elevandiluurannik
Kilekotte üritati keelustada 2013, aga see seadus pole veel jõustunud.
Eritrea
2005 keelustati kilekotid.
Etioopia
2008 aastal keelustati õhukesed kilekotid.
Filipiinid
Maakond maakonna järel on kilekotte keelustatud juba 2008. aastast alates. Sellega tegi algust kõigepealt Los Banos ja nüüdseks on juba 60 ümbruskonna linna järginud sama eeskuju.
Guinea-Bissau
2014 keelustati kilekotid.
Haiti
Lisaks kilekottidele on keelatud ka vahtplastist mahutid (alates 1. oktoobrist 2012). Ka siin oli keelustamise põhjuseks kanalisatsiooni ummistused.
Hiina
Hiinlased kasutasid 3 miljardit kilekotti päevas! Kilekottidele on neil lausa eraldi nimetus – “white pollution” ehk “valge saaste”.
Hiina keelustas tasuta kilekottide jagamise ja vähem kui 0,025mm tihedusega õhukeste kilekottide tootmise, müügi ja kasutamise alates 1. juunist 2008. Maailma suurima rahvaarvuga riigil on õnnestunud vähendada kilekottide kasutust 67 miljardi koti võrra. Sellegipoolest eiratakse kehtestatud reegleid tihti, eriti maapiirkondades ja valitsusel on plaan kontrolli tõhustada.
Hispaania
2010. aastal allkirjastas Hispaania valitsus rea määrusi ja seadusi, mis kõik aitavad kaasa vähendada kilekottide kasutust, et need lõplikult keelustada alates 2018. aastaks.Läbi vabatahtliku kokkuleppe kaupmeestega on vähendatud ühekordsete kilekottide tarbimist 40% võrra aastast 2007 kuni 2011. Andalusia regioonis on hakatud tasu küsima kilekottide eest.Näiteks Ersoki annab igale ostjale, kes jätab kilekoti ostmata, 1 senti preemiat. Üks hispaanlane kasutas keskmiselt umbes 238 kilekotti aastas.
Holland
Juba üheksakümnendate keskelt on poed vabatahtlikult küsinud kilekottide eest tasu.
Hong Kong
Alates 2009. aastast on keelustatud tasuta kilekottide jagamine suuremates supermarketites ja kilekotid on maksustatud 50 sendise tasuga. 2014 laienes see kõikidele poodidele. See keeld on vähendanud kilekottide tarbimist 75%. Ootuspärasest parema tulemuse tõttu on kilekottide müük toonud riigieelarvesse märksa vähem raha kui algselt prognoositi.
Kanada
Ontario regioonis hakati 2007 tegelema kilekottide tarbimise vähendamisega. Paljud poed hakkasid kilekottide eest eraldi tasu küsima või pakkusid klientidele taaskasutatavaid kotte. Loodealadel aastast 2011 nõuti kõigilt jaemüüjatelt, et poes maksaks iga kilekott vähemalt 25 senti. Aastast 2009 hakkas vabatahtlikult üks suurimaid toidupoekotte Loblaw küsima iga kilekoti eest 5 senti ja hiljem avalikustas, et sellega on vähendatud kilekottide müümist 5 miljardi võrra. Kilekotid on täielikult keelustatud järgmistes linnades: Leaf Rapids, Thompson ja Fort McMurray.
Kanalisaared
Kilekotid muutusid lõpptarbija jaoks tasuliseks aastal 2008 ja tänu sellele langes ühe aasta jooksul kilekottide kasutamine 90% võrra.
Kamerun
2014 keelustati kilekotid ja üritatakse leida alternatiivne kilekottidele.
Küpros
Kilekottide keelustamine ebaõnnestus
Iirimaa
2002. aastal kehtestas Iirimaa kilekotimaksu 15 senti, mis vähendas kilekottide läbimüüki 90%! See on enim inpiratsiooni andnud kogemus teistele riikidele.
2007. aastal tõstsid iirlased maksu juba 22 sendi peale. Selliselt kogus valitsus 75 miljonit eurot, mida kasutati keskkonnaprojektide toetamiseks. 2011 lubati hakata tõstma iga aasta hinda, et tulemuseks oleks 21 kilekotti inimese kohta aastas. Sellise tulemuse saavutamiseks on lubatud kõrgeim hind kilekoti kohta 70 senti. Kilekottide valmistamine ja nende eksport Iirimaalt ei ole maksustatud, samas kui import on.
Iisrael
2008 ja 2014 on tahetud keelustada kilekotte, aga see pole läbi läinud.
India
15 aastat on üritatud keelustada kilekotte, aga see ei ole läbi läinud, sest pole piisavalt selle nimel tööd tehtud ja kilekotitööstusest tulenev surve on liiga suur.
India, New Delhi
2009. aastal võeti vastu seadus, millega keelustati kilekottide müük, ladustamine ja kasutamine. Tootmine jäi lubatuks. Hiljem tuli tõdeda, et seadus oli halvasti läbi mõeldud ja selle rakendamine veelgi nõrgem. 2012. aastal karmistati seadust, millega keelati ka kilekottide tootmine. Kuna tänavatel oli korrakaitsjatel raske kontrollida kilekoti paksust või selle materjali sisaldust, keelati ära ka biolagunevad kilekotid ning kotid, mis olid paksemad kui 40 mikronit (need olid eelmise seadusega lubatud). Ainsad lubatud kilekotid on need, mis on mõeldud biomeditsiiniliste jäätmete jaoks. Seadus hõlmab ka nt ajakirjade kilega katmist, filme, kilelehti ja toidu pakendamist.
Itaalia
Itaalia on esimene Euroopa riik, mis keelustas kilekotid. Seadus jõustus 24. märts 2012. Aasta hiljem anti dekreediga välja täpsustused, milliseid kotte võib kasutada – näiteks biolagunevaid ja komposteeruvaid kilekotte, aga ka selliseid, mis on paksemad kui 200 mikronit ning milles on vähemalt 30% taaskasutatud plastikut. Lubatud on ka kilekotid, mis on paksemad kui 100 mikronit ja milles on vähemalt 10% taaskasutatud plasti, kuid tingimusel, et need pole mõeldud söögi jaoks.
Trahv reeglite eiramise korral võib olla 2500 kuni 25000 eurot ja suurte koguste puhul suuremgi. Kõik algas kilekotimaksust tootjatele, mis jõustus 1989. aastal, seejärel hakati kehtestama kilekotikeelde linnade ja maakondade kaupa. Algselt pidi üleriigiline keeld algama 2010. aastal, kuid see lükkus edasi plastitootjate tugeva vastuseisu tõttu. Üks itaallane kasutas enne keeldu 330 kilekotti aastas.
Kamerun
Kilekotid on keelatud alates märtsist 2014. Rikkujaid ootab ees kuni kümne aasta pikkune vangistus või 20 000 dollari suurune rahatrahv. Kilekotte nimetakse seal ka “Aafrika lilleks”.
Keenia
2007 keelustati õhukeste kilekottide tootmine ja import, aga see ei jõustunud. 2011 keelustati õhukesed kilekotid ja maksustati tihedad kilekotid, aga ka see ei ole veel jõustunud. Hetkel otsitakse edasi võimalusi, kuidas vähendada kilekottide tarbimist.
Kongo Vabariik
2011. aastal teatas valitsus, et kilekotid keelustatakse, kuid keeld pole veel kehtima hakanud.
Luksemburg
Aastal 2004 alustati kampaaniaga, millega innustati inimesi ostma endale taaskasutatav kott (neid kutsutakse “Öko-Tut”) ja loobuma kilekottidest. 2007. aastal maksustati ühekordsed kilekotid ja see langetas kilekottide kasutamist 55 miljoni pealt 6,5 miljonile (aastaks 2009). Kilekotid on endiselt poes saadaval juhuks, kui kliendid peaksid kotid koju unustama. Öko-Tut pälvis Euroopa Komisjoni auhinna kui hea näide jäätmetekke vähendamisest.
Lõuna-Aafrika
Lõuna-Aafrikas alustati 2003. aastal hulga regulatsioonide kehtestamisega. Näiteks keelustati liiga õhukeste kilekottide tootmine. Kilekott pidi olema vähemalt 30 mikronit paks. Samuti keelati kilekotile printida rohkem kui 25% selle pinnast ja pidi trükkida tuleb vähemalt 50% ulatuses keskkonnasõbraliku värviga.
Keelustati ka kilekottide tasuta jagamine. Plastitootjate vastu-lobby oli väga tugev. Nüüdseks on kilekottide kasutamine vähenenud 90%.
Lõuna-Korea
Mitmed kaubandusketid on loobunud kilekottide kasutamisest.Kilekotid on maksustatud.
Läti
Jaemüüjad maksavad kilekottide eest makse.
Makedoonia
Makedoonia keelustas kilekotid alates 2013. aastast, kasutada võib biolagunevaid kotte. Enne seda olid kilekotid maksustatud.
Malaisia
Penangis maksavad lõpptarbijad kilekottide eest ligikaudu 6 senti.
Malawi
2013 keelustati kilekotid.
Mali
Kilekotid keelustati 2103 aastal.
Malta
Kilekottide müüjatele on kehtestatud 15 sendi suurune kilekotimaks, kuid maksuvabastus on biolagunevatele kottidele. Paljud müüjad maksavad maksu ise ära ja jätkavad kilekottide tasuta jagamist. Statistika näitab, et keskmiselt kasutab maltalane 119 kilekotti aastas, millest enamikku (107) kasutatakse vaid ühe korra.
Mauritaania
Enam kui 70% kariloomadest ja lammastest sureb kilekottide söömise tagajärjel. Seaduse järgi, mis kilekotid keelustab, võib plastitootjaid oodata kuni aastane vangistus.
Mehhiko
Alates 2010. aastast trahvitakse poode, mis jagavad klientidele tasuta kilekotte. Kilekotid on olnud Mehhiko üheks suuremaks saastajaks. Seadus soosib biolagunevaid kotte ja ümbertöötlust.
Mongoolia
Kilekotid keelustati 2009. aastal.
Nepaal
Nepaal keelustas kilekotid pealinnas 2015. aastal. Arvatakse, et pealinn kasutab umbes 5 miljonit kilekotti päevas! Seaduse jõustumise osas on paljud skeptilised. Ka paar aastat tagasi võeti analoogne seadus vastu, kuid see tühistati plastitootjate vastuseisu tõttu. 2011. aastal kehtestas keskkonnaminister trahvi (Rs 500-50,000/$5-500) tootjatele, kes tootsid kilekotte, mis on õhemad kui 20 mikronit.
Nigeeria
2014 keelustati kilekotid.
Mumbai, India
Alla 50 mikroni kilekottide kasutamine keelustati 2006. aastal, kuid seadus pole hästi jõustunud. Nüüd tahavad seadusetegijad keelustada nii kilekottide tootmise, sisseostmise, hoiustamise kui ka edasimüümise ja sellega ohjeldada illegaalset kilekotiäri. Kilekottidega tegelemine võib lõppeda kuni 5 aasta pikkuse vabadusekaotusega.
Omaan
2009 tehti kampaania, mille raames käidi koolides, kaubanduskeskustes ja bensiinijaamades levitamas teadlikkust kilekottide kohta. Seda tegevust toetas keskkonnaminister ja 2014 võeti arutlusele kilekottide vähendamine.
Paapua Uus-Guinea
2009 keelustati mittebiolagunevate kilekottide import. Kohapealseid plastitootjaid see ei mõjutanud, põhjuseks toodi töökohtade säilitamise vajadus.
Pakistan
2006 keelustati õhukesed kilekotid Karachi linnas. 2013 keelustati kilekotid ka Islamabadi maakonnas. Keelatud on tootmine, importimine, müük ja tarbimine. Enne seda kasutas keskmine pakistanlane 397 kilekotti aastas.
Portugal
Valitsus üritab levitada rohkem informatsiooni kilekottide ohtlikkuse kohta ja innustada inimesi kasutama taaskasutatavaid kotte. Kilekottide eest küsitakse tasu.
Prantsusmaa
Riigikogu hääletas kilekottide keelustamise poolt ja seadus jõustub aastal 2016 (kui senat selle samuti kinnitab). See seadus ei kehti taaskasutatavatele ega bioloogiliselt lagundatavatele kilekottidele, kuid hõlmab samas plastikust ühekordseid sööginõusid. Vabatahtlik kokkulepe jaemüüjatega vähendas kilekottide kasutamist aastatel 2002 kuni 2011 10,5 miljardilt 700 miljonini. Hetkel pöörab valitsus tähelepanu puuvilja kilekottide vähendamisele, mida on kasutuses üle 12 miljardi. Kilekotiseadus keelustaks nende kasutamise.
Ruanda
See riik on üks rangemaid, sest keelatud on ka kilekottide kasutamine. Selline hoiatav silt on üleval juba lennujaamas ning turiste võib ees oodata kilekottide konfiskeerimine. Mitmetes sisemaal paiknevates politsei kontrollpunktides või lausa tänaval võidakse inimesi läbi otsida ja kilekotid konfiskeerida. Mõned süüdistavad politseid seaduse halvasti ärakasutamises ja väidavad, et korravalvurid varastavad asju, mida kantakse kilekottides.
Rumeenia
Rumeenias on 2009. aastast alates tootjatele ja importijatele kehtestatud kilekotimaks, mille eesmärk on teenida raha Rumeenia keskkonnafondile ja samal ajal vähendada kilekottide tarbimist. Kilekotimaks on 0,2 RON (0,04 eurot) iga kilekoti eest olenemata selle suurusest, kvaliteedist või sellest, kas see on biolagunev või mitte.
Saksamaa
Kõik poed Saksamaal, kes jagavad või müüvad klientidele kilekotte, peavad maksma taaskasutamismaksu. Sellised kaudsed maksud pole seni olulist muutust kilekottide tarbimisse kaasa toonud. The German Federal Environment Agency (UBA) (Saksamaa Riiklik Keskkonna-agentuur) tahab tõsta kilekottide maksumust, et vähendada ühekordsete kilekottide kasutamist.
Singapur
Aastal 2013 alustati kampaaniaga, et vähendada kilekottide kasutamist ja leida sellele alternatiive.
Somaalia
Kilekotikeeld kehtestati 2005. aastal. Vedelema jäänud kilekotte seostatakse oluliselt malaaria levimisega.
Šotimaa
Kehtestati üleriigiline 8-sendine maks kõikides poodides ja veebis müüdavatele kilekottidele. Esimese kümne kuuga raporteerisid kaupmehed 80% kilekottide läbimüügi langust alates 20. oktoobrist 2014, mil maks kehtestati. Enne maksu tarbiti Šotimaal 750 miljonit kilekotti aastas.
Šveits
17. detsember 2012 võttis Šveitsi parlament vastu seaduse ühekordsete kilekottide keelustamiseks. Selle peab kinnitama valitsus. Šveitsi plastitootjad olid nördinud, sest nende arvates töötab taaskasutusüsteem hästi. Seda seisukohta tundub jagavat ka keskkonnaminister. Siiski – uuringu järgi lausa 90% inimestest toetab kilekottide keelustamise seadust.
Taani
2003. aastal kehtastati kilekotimaks kaupmeestele. Kuna see otseselt ei mõjuta tarbijat, siis julgustatakse kaupmehi kehtestama kilekottidele hind ja müüma rohkem korduvkasutatavaid kotte. Üldjuhul maksavad ka lõpptarbijad kilekoti eest ja Taanis on see hind maailmas üks kõrgemaid. Nende pehmete meetmete tulemusena usutakse, et on kokku hoitud 66% kile- ja paberkottide tavatarbimisest.
Tai
Üks supermarket veab eest kilekotivastast kampaaniat Koh Samuil ja Phuketis.
Taiwan
Alates jaanuarist 2003 kehtib tasuta kilekottide väljaandmise keeld. Kehtivad kõrged trahvid neile, kes annavad välja tasuta kilekotte, vahtplastist toidunõusid või plastist toidukarpe. Pärast seaduse vastuvõtmist vähenes kilekottide kasutamine 69%. 2006. aastal tehti uuring, kus 72% inimestest väitsid, et nad taaskasutavad alati kilekotte. Praegu käib riigis arutelu trahvide suuruse vähendamise teemadel ja on tehtud ettepanek, et praeguse 1,800 kuni 9,000 dollari suurune rahatrahv alaneks 35 kuni 180 dollarini, olenevalt juhtumist. Arvatakse, et nii hakkaksid politseinikud taas hoiatamise asemel trahve välja kirjutama.
Tansaania
Tansaania keelustas enamike kilekottide müümise ja tootmise 2013. aastal. Tansaanis võib kilekotimüümise tõttu minna kuni kuuks kuuks vangi ja maksta trahvi 1170 dollarit  (1,5 miljonit šillingut). Seadusest hoolimata toodetakse kilekotte ning neid kasutatakse toidupoodides. Valitsus üritab nüüd probleemi lahendada, kuid kahjuks ei ole nende tegevust saatnud edu.
Tšaad
Kilekottide impordikeel kehtestati juba 1992. aastal, kuid keeld ei jõustunud pikki aastaid. Alles 2010. aastal hakkasid asjad liikuma. Alguses olid inimesed kilekottide keelustamise võimalikkuse osas skeptilised. Nüüd on inimesed väidetavalt rahul ja pealinn on kilekottidest puhas. Inimesed kasutavad kilekottide asemel korduvkasutatavaid kotte. Seaduse rakendamisega väljaspool pealinna läheb veel aega.
Tšehhi
Kui kilekotte jagatakse poes tasuta, tuleb poel maksta riigile maksu (umbes 230 eurot tonni pealt).
Tšiili
Pucónis ja Punta Arenas on kilekotid keelustatud
Türgi
2010 keelustati Kadıköy piikonnas kilekotid.
Uganda
Ugandas kohustas kohus riiki viivitamatult vastu võtma kilekottide keelustamise seadus.
2002. aastal kaebas Greenwatch Uganda valitsuse kohtusse, et keelustada kilekotid. Uganda kohus leidis, et “pidurdamatu ja kontrollimatu polüeteenist kilekottide kasutamine” omab suurt ohtu keskkonnale ja “rikub Uganda kodanike põhiõigust puhtale ja tervele keskkonnale”. Kohtunik Eldad Mwangusya andis välja käsu, et kilekotid on ohtlikud Uganda kodanikele ja kiirustas valitsust vastu võtma kilekottide keelustamise seadust. Kohtuniku sõnul peaksid kõik, kellel on voli kaasa aidata selle seaduse jõustumisele, seda viivitamatult tegema, sest kilekottidest tulenev kahju on ekstreemne.
Valitsus keelustas alla 30 mikroni kilekotid 2007. aastal, kuid pärast seda hakkasid tootjad tootma 31 mikroni tihedusega kotte. Teema on riigis endiselt kuum ning valitsus otsib head kompromissi keskkonna ja plastitootjate vahel.
UK
Inglismaal tarbitakse 7 miljardit kilekotti aastas! Kilekottide kasutamine oli pikka aega langustrendis, kuid nüüd on taas tõusuteel. Kilekottide tarbimine kasvas 2011. aastal võrreldes eelnenud aastaga lausa 5,4% ja see vallandas aktiivse arutelu maksustamise üle. Nüüdseks on kokku lepitud, et rahvuslik kilekotimaks 5 penni jõustub 2015. aasta oktoobrist.
Wales, UK
Waleslased kehtastasid miinimumhinna 5 penni (sealhulgas ka paberkottidele), mille tulemusena oli juuliks 2012 klientidele jagatav kilekottide arv vähenenud 96%!
USA
Juulis 2013 oli 17 USA osariiki, 132 linna ja maakonda kas juba keelustanud kilekotid või protsessi selleks algatanud. Juuliks 2017 oli juba 20 osariiki ja 132 linna teatanud kilekotikeelust. See puudutab ligi 20 miljonit elanikku USAs.  Protsess jätkub.
USA, California ja Los Angeles
California on USA suurim kilekotivaba linn. Los Angeleses anti igal aasta välja 2,3 miljardit kilekotti. Kilekottide keelustamise seadus võeti vastu 23. mail 2012, mis jõustub järkjärguliselt. Seadus puudutab 7500 poodi ja praegu on kilekotikeelu vastased saavutanud selle, et seaduse jõustumine Californias on peatatud ning välja kuulutatud referendum. Nüüd saavad California inimesed ise otsustada, kas nende jaoks on olulisem mugavus või keskkonnahoid.
Linnaametnikud on välja arvutanud, et kilekottide tõttu tekib neil iga-aastane 75 miljonit dollarit lisakulu, mis läheb koristustele ja kilekottide käitlemisele. LA proovis ka kõnniteede äärest kogutud kilekottide ümbertöötlemist, nii nagu plastitootjad soovitasid, kuid ümbertöötlemine oli väga kulukas ja see ei olnud keskkonnasäästlikust vaatepunktist mõttekas.
Huvitav on ka fakt, et kilekotitootjad kaebasid LA maakonna kilekotikeelu tõttu kohtusse, kuid kaotasid. Kilekotikeelu on kohtusse kaevatud ka San Franciscos, Marin County’s ja San Luis Obispo County’s.
Paljud tele- ja muusikatähed toetavad kilekottide keelustamist – nagu näiteks Julia Roberts, Jeff Bridges, Amy Smart, Kyra Sedgwick, Julia Louis-Dreyfus, Ted Danson, Rosario Dawson, John Cusack, Peter Fonda, Jackson Browne, Bonnie Raitt, Linda Ronstadt, Ed Begley Jr.
USA, Hawaii
17. mai. 2013 sai Hawaii esimese USA osariigina kilekotikeelu. Kuigi see pole osariigi tasemel kinnitatud, on selle vastu võtnud kõik osariigi maakonnad ja sellega kehtibki keeld üle kogu osariigi. Kolme aasta pikkuse üleminekuperioodi järel korjati 1. juulist 2015 kilekotid müügilt. Nüüd on kilekottide müümine keelatud ning trahv selle keelu vastu eksimisel saab olema 100-1000 dollarit päevas. Kilekotid on endiselt lubatud toiduainete pakendamisel (nt külmutatud toidud, kala, valmistoidud, samuti lilled ja pesumajad ning ajalehed koduuksele). Lubatud on müüa ka prügikotte.
USA, San Fransisco
2007. aastal sai Sa  Fransisco esimese linnana USA-s kilekotivabaks. 2012. aastal laiendati kilekotikeeldu kõikidele poodidele (varem kehtis see vaid suurtes kettides) ja restoranidele. Keelust vabad on kilekotid kalale, ajakirjadele, lilledele.
USA, Washington
USA pealinn kehtestas 5 sendi suuruse maksu kilekottidele, mille järel kilekottide tarbimine langes 22,5 miljonilt kilekotilt 3 miljonile aastas.
Tšiili
Katse kehtestada keeldu või maksu kukkus läbi. Selle asemel kehtestati seadus, mille kohaselt tuleb kilekottidesse lisada lisamaterjali, mis aitab sellel kiiremini laguneda. Kokkuvõttes on see eelmisest veelgi kehvem lahendus, sest mürgised ained jõuavad nii lihtsalt kiiremini toiduahelasse (muld, vedi jne). Tšiili kilekotid toodetakse kõik kohapeal ning plastitootjate lobby on väga tugev. Kilekotid on keelatud vaid Pucón-i linnas, kus need kaotati käibelt samm-sammulise protsessina, millest viimane astuti 1. detsembril 2014.
Zanzibar 
2008. aastal keelustati kilekotid, mis on alla 30 mikroni. Sellel seadusel olid positiivsed tulemused, kuid sellest hoolimata võeti 2011. aastal vastu täielik kilekotikeeld, millega keelati ära nii kilekottide tootmine, levitamine, müük, ladustamine ja kasutamine.
Share on FacebookTweet about this on TwitterEmail this to someoneShare on Google+Share on RedditShare on Tumblr