Mis on kilekott

Kilekotte toodetakse toornaftast ning sünteesiprotsessi tulemusena saadakse tugev või pehme materjal.

Kilekott on napilt ühe generatsiooni vanune, kuid saanud selle aja jooksul prügi sünonüümiks. Seda peamiselt seetõttu, et tänu oma mugavusele on saanud kilekott väga laialdase kasutuse kõikidel elualadel, kuid kilekoti lagunemine on väga pikk protsess, näiteks meres ta ei lagunegi.

Kilekotte võib jagada lagunemise järgi 3 põhilisse rühma

1. polüetuleenkilest tehtud kilekotid

Kõige tavalisemad kilekotid, mida toodetakse naftast ning mille lagunemisaeg jääb 700-1000 aasta vahele, ebasoodsates tingimustes need ei lagunegi.

Kilekotid lagunevad väiksemateks tükkideks, eraldades selle aja jooksul mürgiseid ühendeid. Samuti pakkudes surmavat peibutustoitu kaladele, lindudele ja loomadele. Kilekotid on näiteks põhjustanud kanalisatsioonitorude ummistuse Bangladeshis, mille tagajärjel tekkinud uputuses suri tuhandeid inimesi.

Polüeteleenkilet saab uuesti ümbertöödelda, kahjuks jõuab ümbertöötlusesse hinnanguliselt 1-3% kogu kile tootmisest.

2. Kiirendatud laguprotsessiga kilekotid

Tihti ekslikult nimetatud ka biolagunevateks kilekottideks. Need on sellised kilekotid, kus on lisaks polüeteleenmaterjalile kasutatud ka taimse päritoluga molekule. Soodsasse keskkonda sattunud kile satub bakterite toimevalda. Bakterid söövad täiteaine ära ja tekitavad kilesse suure hulga tühimikke, mille arvel kile poorsus suureneb ja see omakorda soodustab edasist lagunemist erinevatel viisidel, ka bakterite toimel.

Selliste kilekottide keskkonnasäästlikkuse üle on palju vaieldud, sest kiire lagunemise tulemusena ei muutu kilekott olematuks. See muutub vaid väiksemateks tükkideks, mis on koormaks keskkonnale ja ohuks loomadele ja lindudele. Toiduahela kaudu jõuab kile meie toidulauale. Tänapäeva inimese organismis on umbes 100 sellist sünteetilist keemilist ühendit, mida veel 50 aastat tagasi seal ei olnud.

Sellised kotid ei sobi kindlasti biojäätmete prügikasti ja tegelikkuses ei sobi hästi ka plastjäätmete konteineritesse, sest raskendavad kogu taaskäitlusprotsessi.

3. 100% bioloagunevad kilekotid

Kilekotid, mis on tehtud 100% bakterite poolt ära söödavast materjalist, näiteks maisi-, kookose- ja riisitärklisest, sojavalgust või muust. Paraku on sellised kilekotid nõrgemad ja kallimad kui polüeteleenkilekotid. See-eest aga biolagunevad need soodsates tingimustes sajaprotsendiliselt ning lühikese ajavahemiku jooksul. Samas tõstab nende tootmine toiduainete üldist hinda maailmas. Selliseid kilekotte võib panna ka kompostihunnikusse.

Share on FacebookTweet about this on TwitterEmail this to someoneShare on Google+Share on RedditShare on Tumblr