Kas teadsid, et …

  • Kilekotid tapavad vabas looduses igal aastal kokku umbes miljon lindu-looma: vaalu, hülgeid, delfiine, kilpkonni jpt. Maismaal kannatavad linnud, mets- ja koduloomad. Miljonid loomad ja linnud surevad kilekotijäänuste ja muu plasti allaneelamise tagajärjel. Paraku on ka Eesti metsloomade magudest leitud plastikut. Tallinna loomaaias on ühekordsete kilekottide söömise tõttu hukkunud kaks muskusveise vasikat.
  • Vette sattunud kilekotid, purkide kilest kooshoidmisrõngad, kilepaelad jne on loomadele väga ohtlikud. Linnud, kalad, hülged hukkuvad, neelates meres ujuvat prahti, pidades kileosakesi toiduks, mis aga ummistab või vigastab nende seedeelundeid. Plastikud võivad jääda ka looma makku, täites selle ja tekitades sooltesse haavandeid, mille tõttu loom sureb aeglaselt ja piinarikkalt. Kilekotid on sarnaseks ohuks ka kuival maal, kui loomad söövad toidu järele lõhnavaid kilekotte.Tihti loomad ja linnud takerduvad kilesse ja surevad seeläbi.
  • Maailma meredes on paiku, kus plastikut on vees rohkem kui planktoni!
    Selline kurb olukord on näiteks Vahemeres, mis tundub esmapilgul kaunis ja selge veega. Lisainfot saab näiteks BBC uudisloost (inglise keeles). Hiljuti teatasid Austraalia ja Suurbritannia keskkonnakaitsjad, et nende esialgse analüüsi kohaselt on umbes 90% merelindudel maos plastiku osakesi. Teadlaste arvates on lindude seas toksiliste ainete ohvrite arv alates uuringu algusest aina kasvamas. Ennustatakse, et praeguse tempo säilides on maailmamere ökosüsteemis aastaks 2050 juba 99% kõigist lindudest organism plastiku osakestega mürgitatud.

  • Kilekoti keskmine kasutusaeg kestab vaid minuteid; nende lagunemine looduses kestab enam kuni 1000 aastat ehk 40 inimpõlve! Lagunedes eritub kilest mürkaineid, mis võivad inimkonnalt võtta meie 40nda põlvkonna… Juba praegu seostatakse mitmeid kroonilisi haigusi plastikust lekkivate mürkidega.
  • Maailmas võetakse igas minutis kasutusele ca miljon uut kilekotti. Taaskasutusse läheb neist alla 1 protsendi.
  • Kilekottide taaskasutus on drastiliselt kulukam kui seda on uute tootmine. Taaskasutuseks töödeldud kilekottide omahind on 4000 USD/1tonn. Turul on selle väärtus vaid 32 USD. 1 tonn kilet võrdub 150 000 kilekotiga.
  • Kui kõiki toodetavaid plastpakendid (kilekotid, plastpudelid jne) ei visataks segaprügisse, vaid saadetaks korduvkasutusse, hoiaks me kokku ligi 30% maailma naftakasutusest ning vähendaksime oluliselt kasvuhoonegaaside teket.
  • Üle 25% planeedi elanikest elab piirkondades, kus kilekotid on keelustatud või oluliselt piiratud nende tarbimist.
  • Kokku kogutud kasutatud kilekotte saab kasutada ehitusmaterjaliks – muuhulgas laevalagede, pargipinkide ja vooderdiste valmistamiseks.
  • Aastas raisatakse maailmas keskeltläbi 10 kg plastpakendeid inimese kohta.
  • 8,7 kilekoti tootmiseks kuluvast naftast saaks auto sõita terve kilomeetri*
    *naftast toodetud bensiiniga
  • Ligi 4% maailma naftatoodangust kasutatakse plastikmaterjalide ja kilekottide valmistamiseks.
  • Iirimaal kehtestati „kilekoti maks“, ca 15 senti/kott (mille klient peab kinni maksma). Tänu sellele maksule vähenes kilekottide kasutus riigis enam kui 90%.
  • Ruandas ja Eritreas on kilekotid sedavõrd karmilt keelatud, et nende riikide lennujaamad kilekottidega turiste läbi ei lase. Kotid konfiskeeritakse.
  • USAs on kilekotid keelatud näiteks San Franciscos ja Oaklandis.
  • Kilekotid keelati Bangladeshis pärast seda, kui need olid ummistanud kanalisatsioonitorustikud ja tekitanud tõsiseid üleujutusi, mille tagajärjel hukkus üle tuhande inimese.
  • Kilekotile on antud mitmeid „hellitusnimesid“ – nõia püksid (USA), nõia aluspüksid (Iirimaa), rahvuslipp (Iirimaa), needus, mis hõljub tuules (Keenia), rahvuslill (Keenia ja Lõuna-Aafrika), tänapäeva malts, lumelinnud (Alaska), valge saast.
Share on FacebookTweet about this on TwitterEmail this to someoneShare on Google+Share on RedditShare on Tumblr