Killerkoti kampaania korraldab homme Ülemiste keskuses lõbusaid ja harivaid tegevusi

Homme, 30. oktoobril on Killerkoti kampaania aktivistid Ülemiste keskuses ja sealses Rimis, et jagada inimestele infot keskkonnasõbraliku tarbimise kohta. Lisaks toimuvad töötoad, kus õpetatakse vanadest T-särkidest ja tavalisest sallist stiilseid riidekotte tegema.

“On hästi loomulik, et unustame mõnikord riidekoti maha, kuid see ei tähenda, et ainus võimalus on osta poest kilekott. Isegi nelinurksest rätikust või sallist saab teha paari liigutusega kandekoti. Homme näitamegi lihtsaid tehnikaid ja jagame infot, kuidas ilma suurema pingutuseta kilekotte vältida,” kommenteeris Killerkoti kampaania eestvedaja Anneli Ohvril.

Aktsioon algab kell 15.00 ja lõppeb kell 19.00. Kuna ka Eestis on probleeme kodu- ja metsloomadega, kes on kilekotte sisse söönud, lööb sündmusel kaasa ka Lehm, kes räägib sellest, kuidas sõralised kilekottidega hädas on.

“Tallinna Loomaaias on kilekotid teinud juba palju kahju. Oleme nendega hädas. Iga päev näeme, kuidas need õhukesed kilekotid lendavad loomaaia kohal nagu kajakad,” rääkis Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal. Kaal tunnistas, et kilekottide sissesöömise tõttu on loomaaias hukkunud juba kaks muskusveise vasikat. Tänaseks on veiste aedikule ehitatud peale võrkkatus, et loomi kaitsta. Eesti metsloomade magudest on leitud plastiku osasid ning loomaarstid on pidanud opereerima lehmi, kes on söönud sisse kilekotte.

“Oleme hea meelega valmis korraldama sarnaseid meelelahutuslikke ja kasulikke teavituspäevi teisteski linnades. Kui leidub kohalikke, kes oleks valmis meid abistama, siis palun võtke meiega julgesti ühendust – toome kasulikud nipid ka teie kodukohta,” kutsus Anneli Ohvril Eesti inimesi üles.

Killerkoti projekti peamisteks eesmärkideks on vähendada kilekottide tarbimist Eestis ning leida koostöös kaupmeestega mõistlikud ja keskkonnasõbralikumad alternatiivid. 

Septembris avaldatud TSN Emori uuringu kohaselt enamik Eesti elanikke (87%) peab kilekotte keskkonnale kahjulikeks, kuid tarbijate käitumine on eelkõige mugavuse või alternatiivide puudumise tõttu teadlikkusega vastuolus. Uuringu põhjal võib välja arvutada, et eestimaalased soetavad endale 110 miljonit suurt ja 265 miljonit väikest õhukest kilekotti aastas. Tõenäoliselt on see arv suurem, sest inimesed hindavad oma tarbimist väiksemaks kui see tegelikult on. 

Euroopa Liidu direktiivi kohaselt peab Eesti kilekottide kasutamist alandama 90 kilekotini aastaks 2018 ja 40 kilekotini aastaks 2025 või keelustama kilekottide tasuta jagamise aastaks 2018.

Kampaaniat toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ning taaskasutatud plastikust materjalitootja PlastRex ja Elegro. Projekti eestvedajaks on Ettevõtlike Noorte Koda JCI.

Lisaino:

Anneli Ohvril
Killerkott
Projekti eestvedaja
Tel: +372 529 7557
E-mail: anneli@killerkott.org

Killerkott pälvis Nädala Turundustähe auhinna

Marketingi Instituudi internetipõhine Turundusraadio annab välja Turundustähte silmapaistvaima nädala turundusteo eest. Selle nädala saates võitis tiitli JCI GO Koda Killerkoti kampaania raames keskkonnasõbraliku kotikonkursi eest.

Turundustähe valimise lugu saab kuulata siit (otsi teiste saadete seast Turundustähe valimise lugu). Kõik Turundusraadio saated on järelkuulamiseks üleval siin.

Killerkoti toimkond rõõmustab ja tänab osutatud au üle ja tuletab meelde, et endiselt ootame koolidelt ja lasteaedadelt keskkonnasõbralikke kotte. Uuri kotikonkursi kohta lisa siit.

Killerkoti kampaania kutsub kaupmehi üles vähendama kilekottide tarbimist

Pressiteade

TUUL8383
Elisabet Reinsalu on üks neist tuntud inimestest, kes võttis vastu väljakutse elada oktoobris kilekotivabalt. Foto: Killerkott

Killerkoti kampaania kutsub kaupmehi üles liituma kilekottide tarbimise vähendamise hea tahte lepinguga. Ettevõtmise eesmärk on piirata keskkonnale kahjulike kilekottide ülemäärast tarbimist ning leida koostöös kaupmeestega mõistlikud ja keskkonnasõbralikumad alternatiivid.

“Kilekottide tarbimise vähendamine on meie kõigi ühine ülesanne, mis eeldab tarbijate, kaupmeeste, seaduseandjate ja tootjate koostööd. Kutsume kõiki kaupmehi üles astuma samme kilekottide tarbimise vähendamiseks,” julgustas Killerkoti projekti eestvedaja Anneli Ohvril kaupmehi liituma.

Kõikidel kaupmeestel on võimalus hea tahte leppega liituda Killerkoti kodulehel, täites selleks ära lihtsa veebivormi (http://www.killerkott.org/kaupmeestele/). Projektiga on juba liitunud näiteks Alexela ja Beebicenter.

Kilekottide vähendamise kampaania algatajad pakuvad kaupmeestele välja mitmeid võimalusi keskkonnasõbralikuma tarbimise toetamiseks. Näiteks võivad hea tahte leppega liitunud loobuda tasuta kilekottide pakkumisest ning pakkuda aktiivsemalt klientidele teistsuguseid ja jätkusuutlikumaid lahendusi, näiteks riidekotte.

“Toidupoed võiksid julgelt kasutusele võtta korduvkasutatavaid alternatiive ka juur- ja puuviljakottidele. Olemas on ju mahukad, kuid väikseks kokkuvolditavad taaskasutatavad võrkkotid,” sõnas Ohvril. Ohvril lisas, et leppega liitujad võiksid võtta ülesandeks anda oma panus ka teavitustöösse.

“Meil on Facebookis käimas kilekotivaba kuu väljakutse, millega on liitunud üle 2600 inimese. Paljud neist on meiega jaganud lugusid sellest, kuidas mõned müüjad lausa suruvad kilekotte peale ning on kliendi kilekotist keeldumisele reageerinud negatiivses mõttes häiritult. Kindlasti võiks sellist teeninduskultuuri vältida. Inimeste käest võiks sõbralikult küsida, kas ta vajab kilekotti ning mitte seda automaatselt kaasa anda,” lausus Ohvril.

Septembris avaldatud TNS Emor uuringust selgus, et enamik Eesti elanikke (89%) teab, et kilekotid on keskkonnale kahjulikud. Suurem osa Eesti inimesi toetab kilekottide tasuliseks muutmist või/ja keelustamist, eriti kui on olemas sobilikud alternatiivsed lahendused.

Kampaaniat toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ning taaskasutatud plastikust materjalide tootja PlastRex ja Elegro. Projekti eestvedajaks on Ettevõtlike Noorte Koda JCI.

Lisainfo:
Meelika Hirmo
Killerkoti kampaania
Avalikud suhted
Tel: +372 504 1258
E-mail: meelika@killerkott.org
www.killerkott.org

Lasteaialapsi ja kooliõpilasi oodatakse osalema keskkonnasõbraliku koti konkursil

TUUL8723
Getter Jaani kasutab poes käies ainult riidekotte. Foto: Killerkott

Kilekottide vähendamise eesmärgil ellu kutsutud Killerkoti kampaania eestvedajad kutsuvad lasteasutusi ja koole üles osalema keskkonnasõbraliku koti valmistamise konkursil.

“Kilekott laguneb looduses enam kui tuhat aastat, muutudes järjest väiksemateks helvesteks. Neid tükke söövad pahaaimamatult toidu pähe loomad ja linnud. Plastjäätmed on süüdi miljonite kalade, lindude ja mereloomade surmas igal aastal,” tõdes Anneli Ohvril, kampaania üks eestvedajatest. Plastikureostus on maailmas üha kasvav probleem ja seda seostatakse mitmete krooniliste haiguste kasvuga.

“Sellepärast kutsume kõiki lasteaedu, algkoole, põhikoole ja gümnaasiume osalema teistsuguste kottide valmistamise konkursil. Ettevõtmise eesmärgiks on vähendada kilekottide tarbimist, tõsta inimeste teadlikust kilekoti kahjulikkusest keskkonnale ning innustada meid kõiki kasutama riidest kotte ja võrkkotte,” lisas Ohvril.

Algkoolidelt, põhikoolidelt ja gümnaasiumidelt oodatakse valmis kujul kandekotte. Lasteaiad võivad esitada ka joonistusi. Kõikidel osavõtjatel palutakse saata ka lühike kirjeldus oma tööst.

Tublimatele on välja pandud auhinnad Tallinna Loomaaia, Tallinna Botaanikaaia, Eesti Meremuuseumi, Tartu Ülikooli muuseumi “Hull teadlane”, Seikluspark OÜ jpt poolt. Töid oodatakse hiljemalt (k.a) 25. oktoobriks aadressile Pärnu mnt. 388B, Tallinn 11612. Kotist võib saata ka pildi e-mail teel info@killerkott.org. Lisainfot konkursi kohta leiab siit.

Killerkoti projekti peamisteks eesmärkideks on vähendada õhukeste kilekottide tarbimist Eestis, leida koostöös kaupmeestega mõistlikud ja keskkonnasõbralikumad alternatiivid ning julgustada poekette muutma kilekotid tasuliseks. Maailma kogemus on näidanud, et selline meetod vähendab oluliselt mugavusest tingitud liigtarbimist. Iirimaal langes pärast kilekottide tasuliseks muutmist nende tarbimine koguni 90%.

Killerkoti kampaania on 2009. aastal Keskkonnaministeeriumi poolt aasta keskkonnateo peaauhinnaga premeeritud jätkuprojekt, mida juhib Ettevõtlike Noorte Koda JCI ning toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti eestkõnelejatena löövad kaasa Getter Jaani, Märt Pius, Elisabet Reinsalu, Mati Kaal ja Maksim Galanin.

Eestimaalased liituvad usinasti kilekotivaba kuu aktsiooniga

Pressiteade

Killerkoti kampaania on lühikese ajaga kogunud Facebookis üle 2500 inimese, kes on vastu võtnud väljakutse oktoobris poes käies mitte ostma ega tasuta kaasa võtma kilekotte. Killerkoti projekti eestvedajad kutsuvad kõiki üles algatusega liituma.

TUUL8837
Näitleja Märt Pius. Foto: Killerkoti kampaania

“Killerkott on selline asi, millele igapäevaselt ei mõtle. Aga see kampaania on tõmmanud kenasti teema fookusesse ja kui teised tublid inimesed proovivad ilma killerkotita hakkama saada, siis tuleb minulgi oma panus anda,” ütles kampaania üks eestkõnelejatest, näitleja Märt Pius.

Kilekotivaba oktoobri väljakutse on vastu võtnud ka teised kampaania eestkõnelejad – näiteks Getter Jaani (laulja), Elisabet Reinsalu (näitleja) ja Maksim Galanin (ajakirjanik). Projekti toimkond elab kampaania ajal samuti kilekotivabalt. Vaata lühikesi videoklippe sellest, mida Märt Pius ja teised tuntud inimesed kilekottidest arvavad.

Piusi sõnul on tõenäoliselt kõige keerulisem saada võitu oma mugavusest ja seetõttu on suur roll poekettidel: “Ma kutsuks üles poekette võitlema eesrindlikumalt ja suurema visiooniga nende killerkottide vastu. Siin peavad just kaupmehed julgemalt appi tulema, sest nende sammud on suuremad kui ühe kodaniku omad,” lisas Pius.

Killerkoti projekti peamisteks eesmärkideks on vähendada õhukeste kilekottide tarbimist Eestis ning leida koostöös kaupmeestega mõistlikud ja keskkonnasõbralikumad alternatiivid. Eelkõige on soov vähendada mugavustarbimist ja kutsuda üles inimesi kasutama vastupidavaid riidekotte. Puu- ja köögivilju soovitatakse pakendada näiteks taaskasutatavatesse võrkkottidesse.

Septembris avaldatud TSN Emor uuringust selgus, et enamik Eesti elanikke (89%) teab, et kilekotid on keskkonnale kahjulikud. Suurem osa Eesti inimesi toetab kilekottide tasuliseks muutmist või/ja keelustamist, eriti kui on olemas sobilikud alternatiivsed lahendused.

Kampaaniat toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ning taaskasutatud plastikust materjalide tootja PlastRex ja Elegro. Projekti eestvedajaks on Ettevõtlike Noorte Koda JCI.

Lisainfo:
Meelika Hirmo
Killerkoti kampaania
Avalikud suhted
Tel: +372 504 1258
E-mail: meelika@killerkott.org

Killerkoti reklaamikampaania on hoos

Juba alates 28. septembrist on Killerkoti teleklipid eetris ERR kanalites, TV3, TV6, FoxLife’is, National Geographic telekanalis, RTR ja CTC’s. Lisaks on Vikerraadio, Raadio 2, Sky Plus’i ja Hit FM’i eetris Killerkoti raadioreklaamid. 

Mitmed kaubanduskeskused mängivad raadioreklaame kaupluste siseraadiotes. Rakveres, Viljandis ja Pärnus võib videoklippe näha ka linnaekraanidel.

Üle-eestilised ja maakonnalehed (Õhtuleht, Eesti Ekspress, Maaleht jt) avaldavad kampaania reklaame kuni oktoobri lõpuni.

Aita meil sõna levitada ning toeta kampaaniat jagades reklaammaterjale oma sotsiaalmeediakanalites, kodulehel või väljaandes. Jagame hea meelega nii video-, audio- kui ka trükimaterjale. Lisainfo: info@killerkott.org

Mati Kaal toetab Killerkoti kampaaniat

Elisabet Reinsalu toetab Killerkoti kampaaniat

Getter Jaani toetab Killerkoti kampaaniat

Märt Pius toetab Killerkoti kampaaniat

Maksim Galanin toetab Killerkoti kampaaniat

Toeta sina ka!

Postimees küsib: Kui kilekott on halb, siis kuidas suhtuda prügikotti?

Prügikott kontoris. Foto: Meelika Hirmo
Prügikott kontoris. Foto: Meelika Hirmo

Praegune kilekotivastane Killerkoti kampaania võib tekitada küsimusi, muu hulgas selle, kuidas suhtuda prügikottidesse ja milliseid alternatiive neile leida, kirjutab Postimees.

89 protsenti kilekotiteemalises uuringus osalenud eestimaalastest andis teada, et taaskasutavad kilekotte prügikottidena. Killerkoti projektijuhi Anneli Ohvrili sõnul ei ole vajalik aga kilekotte juurde soetada ainuüksi selleks, et neid prügikotina taaskasutada ning pigem tasub eelistada biolagunevaid prügikotte.

“Prügi väljaviimiseks on mõttekas kasutada prügikotte seetõttu, et tavaliselt on need tehtud taastöödeldud plastist ning neis puuduvad mürgised värvained – kottidel on üldiselt kirjas, millised neist eraldavad lagunedes mürgiseid aineid,” selgitas Ohvril.

Korraliku prügisortimise tulemusena Ohvrili sõnul õieti ei tekigi olmejäätmeid, mille jaoks oleks vaja uut kilekotti soetada. Kilekotte on vaja pigem sortimata olmeprügi jaoks, mis on segi biojäätmetega, sest seda prügi ei taha keegi prügikotita prügikasti panna.

“Biojäätmed lähevad komposti ja selleks on mõistlik kasutada kaanega ämbrit, mida iga kord üle loputada. Pakendikonteinerisse tuleb niikuinii pakendid eraldi panna ning kui kilekott pole must või tilkuv, saab selle uuesti koju kaasa võtta,” ütles Ohvril. Sama kehtib paberi ja papi, klaasi, taara jm kohta – nende kõigi jaoks on hea kasutada korduskasutatavaid kotte.

Riikides, kus kilekotid on keelustatud või maksustatud, on Ohvrili sõnul alati suurenenud prügikottide läbimüük, kuid prügikotte ei ole kunagi hakatud ostma samas koguses nagu varem kilekotte. Seega on kilekottide tarbimine langenud, prügikottide läbimüük selle arvel mõnevõrra tõusnud, kuid kokku on alati kilekottide tarbimine olnud väiksem. Tihti kasutatud väide, et kõik kilekotid kasutatakse prügikottideks, ei pea seega paika, sest kunagi ei lähe vaja nii palju prügikotte.

“Suures pildis me näeme Killerkoti tiimiga, et ühel hetkel toimib jäätmekäitlus nii, et selleks pole kilekotte vaja,” avaldas Ohvril lootust.

Artikkel ilmus 11. septembril Postimehe Tarbija24 portaalis. Autor: Maiken Mägi

Riigikogus arutatati tasuta kilekottide keelustamise ja tasuliseks muutmise üle

Keskkonnakomisjoni Rainer Vakra võõrustas Riigikogus kaupmeeste esindajaid, Keskkonnaministeeriumi eksperte ning Killerkoti kampaania eestvedajaid. Foto: Riigikogu
Keskkonnakomisjoni Rainer Vakra võõrustas Riigikogus kaupmeeste esindajaid, Keskkonnaministeeriumi eksperte ning Killerkoti kampaania eestvedajaid. Foto: Riigikogu

Riigikogu keskkonnakomisjon arutas täna koos Killerkoti projekti eestvedajate ning kaupmeeste esindajatega  kilekottide kasutamise vähendamise võimalusi.

“Kilekottide massiivse kasutamise tagajärjel on terves maailmas kui ka Eestis kasvanud ulatuslik keskkonnareostuse risk. Euroopa Liidu statistika andmete põhjal paistab kahjuks  Eesti võrreldes teiste riikidega silma kõrgete kilekottide kasutamise näitajate poolest ühe inimese kohta. Viimane aeg on astuda otsustavad sammud probleemide lahendamise suunal,” ütles keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra.

Vastavalt Euroopa Liidu direktiivile tuleb kõikidel EL-i liikmesriikidel võtta kasutusele meetmed kilekottide kasutamise vähendamiseks. Direktiivi kohaselt peab Eesti kilekottide kasutamist alandama 90 kilekotini aastaks 2018 ja 40 kilekotini aastaks 2025 või keelustama kilekottide tasuta jagamise aastaks 2018.

Keskkonnakomisjonis toimuval ümarlaual tutvustasid “Killerkott” kampaania esindajad, TSN Emor uuringut eestimaalaste hoiakute ja tarbimisharjumuste kohta, mille kohaselt mõistab enamik Eesti elanikke (89%), et kilekotid on keskkonnale kahjulikud. Suurem osa Eesti inimesi toetab kilekottide tasuliseks muutmist või/ja keelustamist, eriti kui on olemas sobilikud alternatiivsed lahendused.

“Killerkoti kampaania eesmärgid on lihtsad – üks peamine neist on julgustada tarbijaid keskkonnasäästlikumalt käituma ja kasutama riidekotti ning puu- ja juurviljade jaoks võtma kaasa võrkkoti. Teine väga oluline eesmärk on lõpetada tasuta kilekottide jagamine, sest see toetab mugavustarbimist. Paljudes riikides, kus kilekottidele on kehtestatud tasu, on nende kasutamine hüppeliselt kahanenud. Ilmselgelt on tarvis leida ka nutikaid ja häid alternatiive ning neid kaupmeestele ja tarbijatele aktiivselt tutvustada,” rääkis Meelika Hirmo, üks Killerkoti projekti eestvedajatest.

Hirmo sõnul oli ümarlaud konstruktiivne, kuid osalenud ettevõtjate seisukohad olid väga erinevad: “Oli neid, kes jäid väga skeptiliseks, aga ka neid, kes suhtusid väga toetevalt ja missioonitundlikult. Sellepärast on väga oluline, et ka tarbijad annaksid signaali ega võtaks vastu kohati lausa poolvägisi kaasa pandud kilekotte, mida me tegelikult ei vaja.”

Enamik arutelul osalenuid toetas meetmete kasutuselevõttu ja pooldas pigem miinimumhinna määramist. Keskkonnaministeeriumi esialgse hinnangu kohaselt ei tasu kilekottide maksustamine ära, sest kogutud maksud ei ületa nende menetlemise kulusid.

Uus Killerkoti kampaania kutsub üles vältima õhukesi kilekotte

Pressiteade

Killerkoti projekti eestkõnelejateks on Elisabet Reinsalu (vasakul), Getter Jaani ja Mati Kaal.
Killerkoti projekti eestkõnelejateks on Elisabet Reinsalu (vasakul), Getter Jaani ja Mati Kaal.

Eile, 9. septembril Tallinnas Eesti Loodusmuuseumis toimunud Killerkoti kampaania avamisel tutvustati TSN Emori uuringut eestimaalaste kilekottide tarbimisest. Uuringust selgus, et enamik Eesti elanikke (87%) peab kilekotte keskkonnale kahjulikeks, kuid tarbijate käitumine on eelkõige mugavuse või alternatiivide puudumise tõttu teadlikkusega vastuolus.

Kilekottide negatiivset mõju keskkonnale tajuvad teravamalt naised – kui naiste seas moodustasid ülekaalukama segmendi need, kes pidasid kilekotte väga keskkonnaohtlikuks (46%), siis meeste hulgas oli ülekaalukam kilekotte pigem keskkonnaohtlikuks hindav rühm (54%). Kuigi naised on meestest usinamad kilekottide taaskasutajad, väljendasid nad ka tugevamalt soovi kilekottide tarbimist tulevikus veelgi piirata.

Kilekottide tarbimist kavatseb vähendada 43% küsitletutest, nendest 9% oluliselt ja 34% kaalub tarbimist vähendada mõnevõrra. 39% inimestest, kes peavad kilekotte keskkonnale ohtlikuks, ei plaani lähiajal kilekottide tarbimist piirata.

Killerkoti projekti peamisteks eesmärkideks on vähendada õhukeste kilekottide tarbimist Eestis, leida koostöös kaupmeestega mõistlikud ja keskkonnasõbralikumad alternatiivid ning julgustada kaupmehi muutma kilekotid tasuliseks. Maailma kogemus on näidanud, et selline meetod vähendab mugavustarbimist oluliselt.

Kampaania eestvedaja Anneli Ohvrili sõnul taotleb kampaania eelkõige muutust meie kõigi käitumises. “Kuigi 2009. aastal tehtud küsitlusega vaid 16% vastanutest, et nad ei kasuta kilekotte, siis nüüd vastas nii kolmandik. Ometi paistab välja vastuolu meie teadmiste ja tegeliku tarbimise vahel. Riidekoti kaasavõtmine võiks olla sama loomulik kui hommikune hambapesu või rahakoti ja mobiiltelefoni kaasa võtmine – harjumus, millega saame teha ära palju head,” sõnas Ohvril.

Uuringus osalenud nimetasidki kilekottide kasutamise põhjuseks kõige sagedamini mugavust ning harjumuspärast käitumist (27%), alternatiivide puudumist tõi esile 24% vastajatest. 5% arvab, et nende poolt kasutatav kile ei satu loodusesse ning 2% küsitletutest jätkab keskkonnaohtlikkusele vaatamata kilekottide kasutamist nende soodsa hinnataseme pärast.

“Emori uuringu põhjal võib välja arvutada, et eestimaalased soetavad endale 110 miljonit suurt ja 265 miljonit väikest õhukest kilekotti aastas. Tegelikult on see arv suurem, sest inimesed hindavad oma tarbimist väiksemaks kui see tegelikult on. Eriti kahjulikud on väikesed õhukesed kilekotid, sest nende taaskasutus on väike ja ümbertöötlemine ebaefektiivne” avaldas Ohvril muret.

Ohvril kutsub kahjulike tapjakottide asemel inimesi üles kasutama riidest kotte ning puu- ja köögiviljade jaoks väikeseid võrkkotte. Oktoobri lõpuni kestev kampaania tutvustab erinevaid võimalusi, kuidas kilekottide kasutamist piirata. Selleks korraldatakse tegevusi viies linnas ning äsja algas ka üle-eestiline lasteaialastele ja kooliõpilastele mõeldud keskkonnasõbraliku koti valmistamise konkurss.

Uuring on täismahus kättesaadav projekti kodulehel www.killerkott.org, kust leiab ka pika loetelu riikidest, kus kilekotid on juba keelustatud või on nende kasutamine piiratud. Mõnedes riikides võib kilekottide müümine lõppeda lausa vanglakaristusega.

Euroopa Liidu direktiivi kohaselt peab Eesti kilekottide kasutamist alandama 90 kilekotini aastaks 2018 ja 40 kilekotini aastaks 2025 või keelustama kilekottide tasuta jagamise aastaks 2018.

Kampaaniat toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ning taaskasutatud plastikust materjalitootja PlastRex ja Elegro. Projekti eestvedajaks on Ettevõtlike Noorte Koda JCI.

Lisainfo:
Meelika Hirmo
Killerkott
Avalikud suhted
Tel: +372 504 1258
E-mail: meelika@gmail.com
www.killerkott.org

killerkott_print

Manilast Montenegroni ütlevad inimesed kilekottidele “ei”– kilekotivaba päeva kokkuvõte

Plastik on jõudnud ookeani ja jõe igasse nurka, reostades plastikuga pea iga sentimeetri veekogudest. Ometi näitavad kogukonnad ja linnad üle maailma, et saab ka teistmoodi. Manilast Montenegroni ütlevad inimesed plastiku saastele “ei!” ja kutsuvad üles ehitama kilekottideta maailma.

Reedel, 3. juulil korraldasid organisatsioonid kogu maailmast 6. Rahvusvahelise Kilekotivaba Päeva raames erinevaid sündmusi. Põnevaid üritusi toimus viiel mandril ning kõigi tegevustes kaasalöönute eesmärk oli kutsuda kogu maailma üles minna taaskasutatavatele ja vastutustundlikumatele materjalidele.

  • Montenegros liikus pealinna Podgorica tänavatel kilekotikoletis, mille abil tõsteti teadlikkust ühekordselt kasutatavate kilekottide keskkonnamõjust. Zero Waste Montenegro jagas infot alternatiivsete zero waste (eesti keeles: prügivaba, null-prügi) lahenduste kohta.
  • Ungari aktivistid organisatsioonist Humusz korraldasid flashmob aktsiooni – ostukärude ralli keskväljakult lähedal asuva turuni, juhtides sellega tähelepanu vajadusele otsida uusi ja paremaid lahendusi kilekottidele.
  • Bulgaaria pealinnas Sofias tähistati kilekotivaba päeva peo, fotomaratoni, teatri, muusika ja värskendavate jookidega.
  • Saksa grupp näitas Konstanzis filmi “Trashed”.
  • Sloveenias vahetati 10 ühekordselt kasutatavat kilekotti ühe taaskasutatava riidest koti vastu. Lisaks meelelahutuse pakkumisele ja inimeste teadlikkuse tõstmisele kandsid algatused ka poliitilist eesmärki. Grupid nagu Zero Waste Europe, Fundació Prevenció de Residus, Friends of the Earth Europe, Surfrider Foundation Europe ja European Environmental Bureau kordasid oma üleskutset ELi liikmesriikidele uue ELi direktiivi rakendamiseks, et vähendada ühekordselt kasutatavate õhukeste kilekottide tarbimist ja muuta poliitiline kava reaalsuseks.
  • Filipiinidel Manillas peetud foorumil kõnelesid erinevad organisatsioonid mitmesuguste biolagunevate kilekottidega seonduvast tegelikkusest ja nende tegelikust mõjust keskkonnale. EcoWaste Coalition Filipiinide president Sonia Mendoza kommenteeris: “Biolagunevad kilekotid ei aita lahendada jäätmete ja saastega seonduvaid keskkonnaprobleeme, sest nende kasutamine kinnistab ning toetab äraviskamiskultuuri ja suhtumist, mis on meie moodsas phiskonnas niivõrd juurdunud.” Mendoza kutsus üles kilekottide keelustamisele Filipiinidel.
  • Korea Zero Waste Movement Network liikmed korraldasid teadlikkuse tõstmise algatuse Seoul Jongno Saengtegye Torni ees, julgustades lõuna-korealasi lõpetama ühekordselt kasutatavate kilekottide tarbimine ning kasutama hoopis taaskasutatavaid korve.
  • Hong-Kongi ja Taiwani grupid innustasid inimesi loobuma ühekordselt kasutatavatest kilekottidest.
  • Botswanas kutsus organisatsioon Somarelang Tikologo (Environment Watch Botswana) üles valitsust jõustama 2006. aastal vastuvõetud kilekotimaksu ning kasutama saadud tulusid keskkonnakaitse tegevuste läbiviimiseks Botswanas.
  • Kicking the Bags Out kampaania raames tehti Zambias lobitööd kilekottide keelu või üleriigilise tasu kehtestamise nimel, mis aitaks lahendada jäätmetega ummistunud kanalisatsioonisüsteemide probleemi. Ministritele ja seadusandjatele jagati taaskasutatavaid kotte.
  • Kanada vabatahtlikud jagasid Vancouveri saarel tasuta taaskasutatavaid kotte ning korraldasid innustasid ostjaid mitte kasutama oste tehes ühekordseid kilekotte.
  • Argentiinas korraldati komöödiaaktsioon, milles esitatud monoloogid ilmsestasid kilekottide mõttetust. Üha enam inimesi üle maailma läheb poodi korduvkasutatavate kottidega, loobudes kilekottidest. Meil ei ole aega oodata kuni iga inimene maailmas selle trendiga kaasa läheb. Ühekordselt kasutavate kilekottide kasutamisesel on katastroofilised tagajärjed, mis näitavad, et me vajame julgeid poliitilisi samme probleemi seljatamiseks.Vaata lähemalt, missugused sündmused üle maailma toimusid. Need on leitavad maailmakaardilt – samast leiab ka toredaid lugusid sellest, mida inimesed koos kilekottide vähendamise eesmärgil ette võtsid.

Allikas