Näitlejanna Elisabet Reinsalu rääkis “Ringvaates” killerkottidest

Screen Shot 2015-11-04 at 18.20.10Killerkoti kampaania on juba varemgi kaasanud endaga tuntud persoone, et tõmmata probleemile suuremat tähelepanu – sel korral võttis sellest osa ka Tallinna Linnateatri näitleja Elisabet Reinsalu, kes julges “Ringvaate” stuudios lubada, et jätkab ka edaspidi kilekotivaba eluga, kirjutab ERR.

Vaata “Ringvaate” saateklippi, kus Elisabet räägib oma elust ilma kilekottideta, siin.

Postimees küsib: Kui kilekott on halb, siis kuidas suhtuda prügikotti?

Prügikott kontoris. Foto: Meelika Hirmo
Prügikott kontoris. Foto: Meelika Hirmo

Praegune kilekotivastane Killerkoti kampaania võib tekitada küsimusi, muu hulgas selle, kuidas suhtuda prügikottidesse ja milliseid alternatiive neile leida, kirjutab Postimees.

89 protsenti kilekotiteemalises uuringus osalenud eestimaalastest andis teada, et taaskasutavad kilekotte prügikottidena. Killerkoti projektijuhi Anneli Ohvrili sõnul ei ole vajalik aga kilekotte juurde soetada ainuüksi selleks, et neid prügikotina taaskasutada ning pigem tasub eelistada biolagunevaid prügikotte.

“Prügi väljaviimiseks on mõttekas kasutada prügikotte seetõttu, et tavaliselt on need tehtud taastöödeldud plastist ning neis puuduvad mürgised värvained – kottidel on üldiselt kirjas, millised neist eraldavad lagunedes mürgiseid aineid,” selgitas Ohvril.

Korraliku prügisortimise tulemusena Ohvrili sõnul õieti ei tekigi olmejäätmeid, mille jaoks oleks vaja uut kilekotti soetada. Kilekotte on vaja pigem sortimata olmeprügi jaoks, mis on segi biojäätmetega, sest seda prügi ei taha keegi prügikotita prügikasti panna.

“Biojäätmed lähevad komposti ja selleks on mõistlik kasutada kaanega ämbrit, mida iga kord üle loputada. Pakendikonteinerisse tuleb niikuinii pakendid eraldi panna ning kui kilekott pole must või tilkuv, saab selle uuesti koju kaasa võtta,” ütles Ohvril. Sama kehtib paberi ja papi, klaasi, taara jm kohta – nende kõigi jaoks on hea kasutada korduskasutatavaid kotte.

Riikides, kus kilekotid on keelustatud või maksustatud, on Ohvrili sõnul alati suurenenud prügikottide läbimüük, kuid prügikotte ei ole kunagi hakatud ostma samas koguses nagu varem kilekotte. Seega on kilekottide tarbimine langenud, prügikottide läbimüük selle arvel mõnevõrra tõusnud, kuid kokku on alati kilekottide tarbimine olnud väiksem. Tihti kasutatud väide, et kõik kilekotid kasutatakse prügikottideks, ei pea seega paika, sest kunagi ei lähe vaja nii palju prügikotte.

“Suures pildis me näeme Killerkoti tiimiga, et ühel hetkel toimib jäätmekäitlus nii, et selleks pole kilekotte vaja,” avaldas Ohvril lootust.

Artikkel ilmus 11. septembril Postimehe Tarbija24 portaalis. Autor: Maiken Mägi

Uus Killerkoti kampaania kutsub üles vältima õhukesi kilekotte

Pressiteade

Killerkoti projekti eestkõnelejateks on Elisabet Reinsalu (vasakul), Getter Jaani ja Mati Kaal.
Killerkoti projekti eestkõnelejateks on Elisabet Reinsalu (vasakul), Getter Jaani ja Mati Kaal.

Eile, 9. septembril Tallinnas Eesti Loodusmuuseumis toimunud Killerkoti kampaania avamisel tutvustati TSN Emori uuringut eestimaalaste kilekottide tarbimisest. Uuringust selgus, et enamik Eesti elanikke (87%) peab kilekotte keskkonnale kahjulikeks, kuid tarbijate käitumine on eelkõige mugavuse või alternatiivide puudumise tõttu teadlikkusega vastuolus.

Kilekottide negatiivset mõju keskkonnale tajuvad teravamalt naised – kui naiste seas moodustasid ülekaalukama segmendi need, kes pidasid kilekotte väga keskkonnaohtlikuks (46%), siis meeste hulgas oli ülekaalukam kilekotte pigem keskkonnaohtlikuks hindav rühm (54%). Kuigi naised on meestest usinamad kilekottide taaskasutajad, väljendasid nad ka tugevamalt soovi kilekottide tarbimist tulevikus veelgi piirata.

Kilekottide tarbimist kavatseb vähendada 43% küsitletutest, nendest 9% oluliselt ja 34% kaalub tarbimist vähendada mõnevõrra. 39% inimestest, kes peavad kilekotte keskkonnale ohtlikuks, ei plaani lähiajal kilekottide tarbimist piirata.

Killerkoti projekti peamisteks eesmärkideks on vähendada õhukeste kilekottide tarbimist Eestis, leida koostöös kaupmeestega mõistlikud ja keskkonnasõbralikumad alternatiivid ning julgustada kaupmehi muutma kilekotid tasuliseks. Maailma kogemus on näidanud, et selline meetod vähendab mugavustarbimist oluliselt.

Kampaania eestvedaja Anneli Ohvrili sõnul taotleb kampaania eelkõige muutust meie kõigi käitumises. “Kuigi 2009. aastal tehtud küsitlusega vaid 16% vastanutest, et nad ei kasuta kilekotte, siis nüüd vastas nii kolmandik. Ometi paistab välja vastuolu meie teadmiste ja tegeliku tarbimise vahel. Riidekoti kaasavõtmine võiks olla sama loomulik kui hommikune hambapesu või rahakoti ja mobiiltelefoni kaasa võtmine – harjumus, millega saame teha ära palju head,” sõnas Ohvril.

Uuringus osalenud nimetasidki kilekottide kasutamise põhjuseks kõige sagedamini mugavust ning harjumuspärast käitumist (27%), alternatiivide puudumist tõi esile 24% vastajatest. 5% arvab, et nende poolt kasutatav kile ei satu loodusesse ning 2% küsitletutest jätkab keskkonnaohtlikkusele vaatamata kilekottide kasutamist nende soodsa hinnataseme pärast.

“Emori uuringu põhjal võib välja arvutada, et eestimaalased soetavad endale 110 miljonit suurt ja 265 miljonit väikest õhukest kilekotti aastas. Tegelikult on see arv suurem, sest inimesed hindavad oma tarbimist väiksemaks kui see tegelikult on. Eriti kahjulikud on väikesed õhukesed kilekotid, sest nende taaskasutus on väike ja ümbertöötlemine ebaefektiivne” avaldas Ohvril muret.

Ohvril kutsub kahjulike tapjakottide asemel inimesi üles kasutama riidest kotte ning puu- ja köögiviljade jaoks väikeseid võrkkotte. Oktoobri lõpuni kestev kampaania tutvustab erinevaid võimalusi, kuidas kilekottide kasutamist piirata. Selleks korraldatakse tegevusi viies linnas ning äsja algas ka üle-eestiline lasteaialastele ja kooliõpilastele mõeldud keskkonnasõbraliku koti valmistamise konkurss.

Uuring on täismahus kättesaadav projekti kodulehel www.killerkott.org, kust leiab ka pika loetelu riikidest, kus kilekotid on juba keelustatud või on nende kasutamine piiratud. Mõnedes riikides võib kilekottide müümine lõppeda lausa vanglakaristusega.

Euroopa Liidu direktiivi kohaselt peab Eesti kilekottide kasutamist alandama 90 kilekotini aastaks 2018 ja 40 kilekotini aastaks 2025 või keelustama kilekottide tasuta jagamise aastaks 2018.

Kampaaniat toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ning taaskasutatud plastikust materjalitootja PlastRex ja Elegro. Projekti eestvedajaks on Ettevõtlike Noorte Koda JCI.

Lisainfo:
Meelika Hirmo
Killerkott
Avalikud suhted
Tel: +372 504 1258
E-mail: meelika@gmail.com
www.killerkott.org

killerkott_print

Manilast Montenegroni ütlevad inimesed kilekottidele “ei”– kilekotivaba päeva kokkuvõte

Plastik on jõudnud ookeani ja jõe igasse nurka, reostades plastikuga pea iga sentimeetri veekogudest. Ometi näitavad kogukonnad ja linnad üle maailma, et saab ka teistmoodi. Manilast Montenegroni ütlevad inimesed plastiku saastele “ei!” ja kutsuvad üles ehitama kilekottideta maailma.

Reedel, 3. juulil korraldasid organisatsioonid kogu maailmast 6. Rahvusvahelise Kilekotivaba Päeva raames erinevaid sündmusi. Põnevaid üritusi toimus viiel mandril ning kõigi tegevustes kaasalöönute eesmärk oli kutsuda kogu maailma üles minna taaskasutatavatele ja vastutustundlikumatele materjalidele.

  • Montenegros liikus pealinna Podgorica tänavatel kilekotikoletis, mille abil tõsteti teadlikkust ühekordselt kasutatavate kilekottide keskkonnamõjust. Zero Waste Montenegro jagas infot alternatiivsete zero waste (eesti keeles: prügivaba, null-prügi) lahenduste kohta.
  • Ungari aktivistid organisatsioonist Humusz korraldasid flashmob aktsiooni – ostukärude ralli keskväljakult lähedal asuva turuni, juhtides sellega tähelepanu vajadusele otsida uusi ja paremaid lahendusi kilekottidele.
  • Bulgaaria pealinnas Sofias tähistati kilekotivaba päeva peo, fotomaratoni, teatri, muusika ja värskendavate jookidega.
  • Saksa grupp näitas Konstanzis filmi “Trashed”.
  • Sloveenias vahetati 10 ühekordselt kasutatavat kilekotti ühe taaskasutatava riidest koti vastu. Lisaks meelelahutuse pakkumisele ja inimeste teadlikkuse tõstmisele kandsid algatused ka poliitilist eesmärki. Grupid nagu Zero Waste Europe, Fundació Prevenció de Residus, Friends of the Earth Europe, Surfrider Foundation Europe ja European Environmental Bureau kordasid oma üleskutset ELi liikmesriikidele uue ELi direktiivi rakendamiseks, et vähendada ühekordselt kasutatavate õhukeste kilekottide tarbimist ja muuta poliitiline kava reaalsuseks.
  • Filipiinidel Manillas peetud foorumil kõnelesid erinevad organisatsioonid mitmesuguste biolagunevate kilekottidega seonduvast tegelikkusest ja nende tegelikust mõjust keskkonnale. EcoWaste Coalition Filipiinide president Sonia Mendoza kommenteeris: “Biolagunevad kilekotid ei aita lahendada jäätmete ja saastega seonduvaid keskkonnaprobleeme, sest nende kasutamine kinnistab ning toetab äraviskamiskultuuri ja suhtumist, mis on meie moodsas phiskonnas niivõrd juurdunud.” Mendoza kutsus üles kilekottide keelustamisele Filipiinidel.
  • Korea Zero Waste Movement Network liikmed korraldasid teadlikkuse tõstmise algatuse Seoul Jongno Saengtegye Torni ees, julgustades lõuna-korealasi lõpetama ühekordselt kasutatavate kilekottide tarbimine ning kasutama hoopis taaskasutatavaid korve.
  • Hong-Kongi ja Taiwani grupid innustasid inimesi loobuma ühekordselt kasutatavatest kilekottidest.
  • Botswanas kutsus organisatsioon Somarelang Tikologo (Environment Watch Botswana) üles valitsust jõustama 2006. aastal vastuvõetud kilekotimaksu ning kasutama saadud tulusid keskkonnakaitse tegevuste läbiviimiseks Botswanas.
  • Kicking the Bags Out kampaania raames tehti Zambias lobitööd kilekottide keelu või üleriigilise tasu kehtestamise nimel, mis aitaks lahendada jäätmetega ummistunud kanalisatsioonisüsteemide probleemi. Ministritele ja seadusandjatele jagati taaskasutatavaid kotte.
  • Kanada vabatahtlikud jagasid Vancouveri saarel tasuta taaskasutatavaid kotte ning korraldasid innustasid ostjaid mitte kasutama oste tehes ühekordseid kilekotte.
  • Argentiinas korraldati komöödiaaktsioon, milles esitatud monoloogid ilmsestasid kilekottide mõttetust. Üha enam inimesi üle maailma läheb poodi korduvkasutatavate kottidega, loobudes kilekottidest. Meil ei ole aega oodata kuni iga inimene maailmas selle trendiga kaasa läheb. Ühekordselt kasutavate kilekottide kasutamisesel on katastroofilised tagajärjed, mis näitavad, et me vajame julgeid poliitilisi samme probleemi seljatamiseks.Vaata lähemalt, missugused sündmused üle maailma toimusid. Need on leitavad maailmakaardilt – samast leiab ka toredaid lugusid sellest, mida inimesed koos kilekottide vähendamise eesmärgil ette võtsid.

Allikas

 

Uus ELi direktiiv rajab teed kilekotivabasse Euroopasse

3. juulil 2015, rahvusvahelisel kilekotivabal päeval, õhutas keskkonna ja jäätmetekke ennetusega tegelevate organisatsioonide ühiskoalitsioon ELi liikmesriike rakendama vastavalt ELi uuele direktiivile meetmeid keskkonnakahjulike ühekordselt kasutatavate kilekottide vastu.

Keskmine ELi kodanik tarbib igal aastal hinnanguliselt 500 kilekotti, millest 92.5% leiab kasutust vaid ühel korral. Aastal 2010 tarbiti ELis umbes 90 miljardit ühekordselt kasutatavat kilekotti. Kilekotid moodustavad hinnanguliselt 40% Ühendkuningriigi vetes ja Põhjameres olevast prügist, ning 2009. aasta uuringu kohaselt oli enam kui 90% Biskaia lahest leitud prügist plast. Need petrooliumi baasil tooted sisaldavad toksilisi lisandeid, mis liiguvad merekeskkonda ja sealt toiduahelasse.

Euroopa kodanikud arvavad, et käes on aeg tegutsemiseks. 2014. aastal Euroopa Komisjoni poolt läbiviidud uuringu kohaselt nõustus 92% vastanutest sellega, et ühekordselt kasutatatavate plastikesemete, nagu kilekott, kasutamise vähendamiseks tuleks kasutusele võtta meetmeid.

ELi institutsioonid on hiljuti astunud samme selle probleemi lahendamise suunas. Mais jõustus uus, õhukeste kilekottide tarbimise vähendamisele orienteeritud Euroopa direktiiv 2015/720/UE. Direktiiv nõuab liikmesriikidelt alla 50 mikroniliste kilekottide tarbimise vähendamist, kas:

  • rakendades meetmeid õhukeste kilekottide iga-aastase keskmise tarbimise vähendamiseks nii, et aasta 2019 lõpuks oleks keskmine 90 ja aasta 2025 lõpuks 40 kilekotti inimese kohta.
  • või garanteerides, et aasta 2018 lõpuks ei jagata õhukesi kilekotte enam tarbijatele tasuta.

Liikmesriikidele on antud 18 kuuline periood, et rakendada uus direktiiv riiklikku seadusandlusse.

Ometi lubab antud direktiiv jätkata biolagunevate kilekottide kasutamist, hoolimata nende katastroofilisest mõjust merekeskkonnale, kus need lagunevad väiksemateks tükkideks, mida on sootuks võimatu keskkonnast eemaldada.

Marta Beltran Fundació Prevenció de Residus`est rääkis: “Meie ühiskond ei saa lubada ressursside raiskamist ning kilekottidega kaasnevaid keskkondlikke, sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi, k.a. biolagunevaid kilekotte, mille jõudmine toiduahelasse peab olema välditud. Me soovime Null Kilekotti iga päev, käes on taaskasutatavate kottide aeg.”

Joan-Marc Simon Zero Waste Europe`st rääkis: “Plastiksaaste on globaalne probleem, mis ootab globaalset lahendust. Rahvusvahelise tegijana peaks EL näitama eeskuju ning mitte jääma maha teistest riikidest ühekordselt kasutatavate kilekottide tarbimise vähendamise osas. ELil on nüüd püstitatud eesmärk kilekottide tarbimise vähendamiseks, kutsume liikmesriike üles rakendama selle realiseerimiseks vajalikke meetmeid.

Meadhbh Bolger Friends of the Earth Europe`st rääkis: “Ühekordselt kasutatavad kilekotid on ikooniline näide sellest, kuidas Euroopa on takerdunud lineaarsesse majandusse, sõltudes nappide loodusressursside hankimisest selleks, et luua ühekordselt kasutatavaid tooteid. ELi otsustajad peavad tagama, et uus Ringmajanduse Pakett (Circular Economy Package) kindlustab ressursside püsimise majanduses nii kauaks kui võimalik ning et vähendatud tarbimine, taaskasutamine ja ümbertöötlemine on normiks tervel kontinendil.”

Antidia Citores Surfrider Foundation Europe`st rääkis: “29 Euroopa linna on juba otsustanud keelustada ühekordselt kasutatavad kilekotid meie Keela kilekott (Ban the plastic bag) kampaania raames. Hiljuti vastuvõetud Euroopa direktiiv annab ELi liikmesriikidele võimaluse seaduslikult keelustada ühekordselt kasutatavad kilekotid. Kutsume nüüd liikmesriike, linnu ja kodanikke üles osalema meie kampaanias ning ütlema “ei” äravisatavatele kilekottidele, mis mõjutavad niivõrd rängalt merekeskkonda.”

Piotr Barczak European Environmental Bureau`st rääkis: “Mittevajalike kilekottide tarbimine on ehe näide sellest, kuidas keskkonna jätkusuutlikkuse parandamine ja jäätmete haldamine ei sõltu ainult moodsatest lahendustest, vaid sageli hoopis sotsiaalsetest muutustest. Enamasti piisab vaid vaadata aastakümnetagust tarbimisviisi (korduvkasutatav pakend!), ning näeme, et see omas märkimisväärsemalt väiksemaid tagajärgi keskkonnale.

Kilekotivaba päeva raames organiseeritakse üle maailma tegevusi, mis tõstavad teadlikkust ühekordselt kasutatavate kilekottide mõjust keskkonnale ning innustavad valitsusi tegutsema kilekotireostuse peatamiseks.

Rahvusvahelist Kilekotivaba Päeva korraldavad organisatsioonid Zero Waste Europe, GAIA ja the Fundació Catalana per a la Prevenció de Residus i Consum.

Rohkem infot: www.plasticbagfreeday.org

Rimi kutsub keskkonnanädalal tarbijaid valima kilekoti asemel loodussõbralikku alternatiivi

Pressiteade

16. juuni 2015

16. – 22. juunini toimub Rimides keskkonnanädal, mille eesmärk on tuletada klientidele meelde, et nad valiksid oma ostude pakkimiseks kilekoti asemel paber-, võrk- või riidest koti. Keskkonnanädalaks jõudsid Rimisse müügile ka loodussõbralikust kangast ostukotid, mille disaini on valinud Rimi enda kliendid.

„Oleme Rimides püüdnud keskkonnakampaaniatega juhtida inimeste tähelepanu sellele, kui kahjulikud on loodusele plastikkotid ning nende asemel soovitame oma klientidel valida paber-, võrk- või riidest ostukoti,“ sõnas Rimi turundus- ja kommunikatsioonijuht Andrija Lilleoja. „Rimi on ainuke suurem jaekett, kus näiteks paberkott on soodsam kui kilekott. Suurtest kettidest oleme üks väheseid, kus müüakse ka puu- ja juurviljade pakendamiseks mõeldud korduvkasutatavaid võrkkotte.“

„Kilekottide liigne kasutamine on juba aastaid kõne all. Ilmselt on see aja küsimus, mil ka väikesed kilekotid pole enam terves Euroopas tasuta,“ lisas Andrija Lilleoja.

“Maailmas sureb miljoneid elusolendeid loodusesse sattunud plastjäätmete tõttu, puutumata pole sellest ka Eesti. Ülemaailmse probleemi lahendamine algab tegelikkuses igaühe väikestest otsustest, näiteks võttes poodi kaasa oma koti ning pakendades ka juur- ja juurviljad korduvkasutatavasse võrku. Oluline on siin koostöö kaubanduskettide, kes pakuvad klientidele kilekotile alternatiive, ning klientide vahel, kes teevad valikuid,” ütles Killerkoti kampaania eestvedaja Anneli Ohvril.

Rimi riidest poekoti disainikonkursi võitja Maria Karolin märkis, et peab loodushoiust palju lugu ning kilekotile eelistab alati paber- või riidekotti.

Oma lemmikdisaini valisid ka Rimi töötajad ning lisaks Maria Karolini kujundatud poekotile on müügil  ka Jelena Golova disainitud kott.

Kangaskoti disainikonkurss on osa Rimi loodushoiuaktsioonist, mis kutsub inimesi üles tegema keskkonnasõbralikke valikuid. Kauplustekett kavatseb kangast poekottide disainikonkurssi korraldada ka järgmisel aastal.

Rimi Eesti Food AS kauplused kuuluvad Rootsi kapitalil põhineva Rimi Baltic AB kaupluste hulka, mille ainuomanikuks on ICA Groupile kuuluv ICA Baltic AB. Rimi tugevuseks on tervislik kaubavalik, kvaliteetsed puuviljad ning mitmekesine omatoodete (privat lable) sortiment. Kokku on Rimi Baltic AB-l kolmes Balti riigis 235 kauplust, sealhulgas 40 hüpermarketit (neist 13 Eestis), 64 supermarketit (neist 22 Eestis), 133 odavmüügikauplust (neist 49 Säästumarketit Eestis).  Rimi pakub Eestis tööd ligi 2700 inimesele.

Lisainformatsioon:
Andrija Lilleoja, Rimi turundus- ja kommunikatsioonijuht
E-mail andrija.lilleoja@rimibaltic.com, tel: +372 56 355 449

Katrin Bats, Rimi pressiesindaja
E-mail katrin.bats@rimibaltic.com, tel: +372 51 678 33