Killerkoti teavituskampaania on osutunud küllaltki edukaks. Lisaks sellele, et kampaania on muutnud paljude inimeste harjumusi kilekottide kasutamisest, on olnud kampaania edukas ka professionaalide silmade läbi.
Eelmise aasta lõpus pälvis “Säästa elusid- kasuta riidekotti!” teavituskampaania Keskkonnaministeeriumi Keskkonnategu 2009 peaauhinna 50000 krooni. Lähemalt saab sellest kõigest lugeda Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.
Meil on väga hea meel, et meie tegemised on olnud väärt nii kõrget riiklikku tunnustust.
Aga see polnud veel kõik. 2010 aasta 19. märtsil valis žürii välja turunduskonverentsi raames Turundustegu 2009 aasta sotsiaalkampaaniaks Killekott teavituskampaania. Selle auhinna pälvisime just tänu tehtud tööle inimeste teavitamisel ning kampaania tulemuslikkusele. Konkursi kohta saab infot SIIT.
Nagu näha on meie tegemised inimestele korda läinud ja seda ei jäeta ka enda teada. Meie tiim on igati õnnelik sellise tunnustuse üle ja püüame jätkata samas vaimus edasi ja täname kõiki, kes te kasutate nüüdsest riidekotte, aitäh!
Jüri Paltser
jyri.paltser@gmail.com
19.-25. aprillil toimub üle-eestiline kilekotivahetuskampaania Minu Roheline Samm. Kampaania raames jagatakse Tallinnas, Tartus ja Pärnus laiali 6 200 tasuta tekstiilkotti, paralleelselt saavad kõik soovijad tuua kodust ära oma vanad kilekotid, mis suunatakse ümbertöötlemisse. Kampaania ja kilekottide kokku kogumine toimub viies erinevas Rimi kaubanduskeskuses ja Solarises.
Osalejatele antakse 2 tekstiilkotti, millest üks tuleb omakorda edasi anda osalejal endal – nii kaasatakse ürituse käigus 3 100 interaktiivset tekstiilkottide jagajat. Seesugune Anna Edasi kontseptsioon võimaldab panna inimesi rohkem mõtlema kilekoti kui probleemi peale. Igal aastal sureb kilekottide tagajärjel ligi miljon looma ja lindu. Peamiselt mõjutab plastik mere-elustikku.
Kampaania üks peamisi eesmärke ongi suunata tähelepanu kilekotiga seonduvatele probleemidele ning kutsuda üles inimesi kasutama loodussõbralikke kandekotte. Kuigi kaubanduskeskustes on juba kilekoti kõrvale tekkinud märgatavalt alternatiive, on siiski loodussõbralike kottide kasutamine veel pigem algusjärgus. Statistika kohaselt kasutab keskmine Eesti inimene aastas 300 kilekotti, millest taaskasutusse või ümbertöötlemisse jõuab vaid murdosa.
Kilekotte toodetakse toornaftast ning sünteesiprotsessi tulemusena saadakse tugev või pehme materjal. Kilekott on napilt ühe generatsiooni vanune, kuid saanud selle aja jooksul prügi sünonüümiks. Seda peamiselt seetõttu, et tänu oma mugavusele on saanud kilekott väga laialdase kasutuse kõikidel elualadel, kuid kilekoti lagunemine on väga pikk protsess, näiteks meres ta ei lagunegi. Esimest korda pööras laiema avalikkuse tähelepanu kilekottide kahjulikkusele eelmisel aastal toimunud Killerkoti kampaania.
Kampaania korraldajateks on GreenStep OÜ ja Killerkoti kampaania meeskonnad. GreenStep OÜ on ettevõte, mis pakub laias valikus keskkonnasõbralikke kandekotte. Killerkoti meeskonna taga on noorte organisatsioon JCI GO Koda, mis tegeleb keskkonnateadliku käitumise suurendamisega läbi liikmete isikliku eeskuju, projektide, teavitustöö ja rahvusvahelise suhtluse.
Kampaania peasponsorid on AS EMT ja Rimi Eesti Food AS. Kampaaniat toetavad Tootjavastutusorganisatsioon OÜ, AS Põltsamaa Felix, Eesti Maaülikool ja Erakond Eestimaa Rohelised. Meediapartnerid on AS Trio LSL ja AS Postimees.
Kampaania toimub järgnevates keskustes:
Ülemiste Rimi 19.04 kell 16.00,
Haabersti Rimi 20.04 kell 16.00,
Norde Centrumi Rimi 21.04 kell 16.00,
Solaris 22.04 kell 16.00,
Solaris 23.04 kell 16.00,
Tartu Rimi Hüpermarket Lõunakeskuses 24.04 kell 12.00,
Pärnu Rimi Hüpermarket Kaubamajakas 25.04 kell 12.00.
Lisainformatsioon:
Anu Vunk, GreenStep OÜ turundusjuht, anu@greenstep.ee, GSM 56 941 800.
www.greenstep.ee, http://blog.greenstep.ee/, www.facebook.com/GreenStep
Toe Tag on tegemas videot oma loole Kilekott, mida võid kuulda ka meie lehelt (kliki paremale üles nurka “Kuula”). Minge ja osalege ise videos!
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=343294
Turuuuringufirma Faktum&Ariko poolt sel suvel läbiviidud kilekottide
kasutamise uuringu põhjal on kõige kiiremini kilekottide tarbimist Eestis
vähendanud suurema sissetulekuga ja nooremas keskeas olevad inimesed.
Kilekottide järeluuringu arunne
Võrreldes detsembris 2008 läbiviidud kilekottide kasutamise uuringuga on
riidekotti sageli kasutavate inimeste osakaal 25-44 aastaste seas tõusnud
22%-lt 38%-le. Kõrgeima sissetulekuga inimeste rühmas on riidekotti sageli
kasutavate inimeste osakaal tõusnud 25%-lt 47%-le. Lisaks väitis 36%
küsitlusele vastanutest, et kavatsevad lähiajal kilekottide tarbimist
vähendada.
Tõusnud on ka oluliselt kilekottide korduvkasutus- inimeste osakaal, kes
enamust või kõiki kilekotte uuesti kasutavad, on tõusnud 50%-lt 75%-le.
Suurem on nende inimeste hulk, kes väikeste ostude puhul kilekotist
loobuvad.
Uuringu põhjal võime öelda, et osade inimeste käitumise muutus pole veel
oluliselt vähendanud sisseostude kojuviimiseks kasutavate kilekottide üldist
tarbimise mahtu ja pigem saab rääkida hoiakute muutusest kilekottide suhtes.
“Näha on, et kampaania jõudis inimesteni ja mõjutas nende hoiakuid.
Reaalseid ostu- ja tarbimiskäitumise muutusi veel nii palju ei ole, kuid eks
mõte käibki tegudest ees,” kommenteeris uuringu läbiviija Veiko Paalandi
Faktum&Arikost.
Samas on osade jaekaupmeeste sõnul juunis läbiviidud “Kilekott tapab!”
kampaania mõju märgatav. “Prisma kaupluste varal võime öelda, et kampaania
õnnestus igati. Inimesed ostsid igapäevaselt kotte vähem, keskkonnakahjuliku
kilekoti läbimüük langes pea poole võrra ning biolaguneva koti ja riidekoti
müügid kasvasid märkimisväärselt,” kommenteeris AS Prisma Peremarket
kommunikatsioonijuht Kadri Lainas kilekoti teavituskampaania tulemusi Prisma
ketis.
Rimi kaubandusketi turundus-ja kommunikatsioonijuhi Evelin Mägioja sõnutsi
kasvas Rimi ketis riidekottide läbimüük kahe nädalaga ligi kaks ja pool
korda. Läbimüügi kasvule aitas kaasa ka soodne kampaaniahind.
Eestlased soetavad aastas ligi 700 miljonit kilekotti. Mais ja juunis
läbiviidud teavituskampaania „Kilekott tapab“ eesmärk oli veenda eestlasi
kasutama kilekottide asemel korduvkasutatavaid riidekotte. Lähem info leiab
www.killerkott.org.
Mittetulundusühing Junior Chamber International GO KODA ( JCI GO KODA)
ühendab noori ettevõtlikke inimesi, kes tegelevad keskkonnateadlikku
käitumise propageerimisega läbi projektide, teavitustöö, rahvusvahelise
suhtluse ja enda isikliku eeskuju.
Lisainfo:
Anneli Ohvril
Juhatuse liige
JCI GO KODA
Tel: 52 97 557
e-mail: anneli.ohvril@firstbuddy.ee
www.killerkott.org.
www.jcigokoda.ee
Täna, homme ja ülehomme vahetatakse kolmes linnas kilekotte riidekottide
vastu. Kotte vahetatakse neil inimestel, kes on valmis käituma
keskkonnasobralikult ja olema teistele eeskujuks. Kotivahetus toimub tasuta.
Kilekoti vahetus riidekoti vastu toimub täna, 21. augustil Pärnus Port Artur
2-s algusega kell 16.00, laupäeval 22. augustil Tartus Lounakeskuses
algusega kell 12.00
ja pühapäeval 23. augustil Tallinnas Rocca al Mare
kaubanduskeskuses
algusega kell 12.00.
“Me ei vaheta ainult kilekotti riidest koti vastu, vaid teeme seda pohjusel,
et soovime klišeevabalt maailma muuta. Me ei ootagi, et keegi läheks metsa
kännu korvale elama lihtsalt selleks, et voimalikult loodussobralik
olla.
Küll aga saame me koik igapäevaselt teha moned lihtsad liigutused, et
loodust hoida – kasutada kilekoti asemel riidest kotti, pakendada
ostetud
puu- ja juurviljad ühte kotti, öelda ära ostuga kaasnevast tasuta
kilekotist,” rääkis Heikko Gross, üks kampaania eestvedajatest.
Tavaline kilekott laguneb looduses umbes 1000 aastat ning iga aasta hukkub
miljoneid loomi ja lindu loodusesse sattunud
kilekottide söömise tagajärjel.
Kampaania eesmärk on taas tommata inimeste tähelepanu kilekottide
kahjulikkusele ning leida kaasamotlejaid, kes on valmis levitama
kilekotivastast motteviisi.
Täpsem info kus.ee ja killerkott.org lehtedel. Motteviisi ja kottide
vahetamist toetavad Rocca al Mare Kaubanduskeskus,
Skype, Roheline Tuba ja
Looduspere. Ettevotmise meediapartneriks on Postimees.
Üritust viivad läbi Kus.ee ja JCI GO Koda. Kampaania on jätk juunis
läbiviidud teavituskampaaniale “Kilekott tapab!”, mille eesmärk oli veenda
eestlasi kasutama kilekottide asemel korduvkasutatavaid riidekotte.
Kus.ee on veebikeskkond, mis sisaldab poodide ning teiste kaubandus-ja
teenindusettevotete infot oma kampaaniate ja soodustuste kohta, mis on
hetkel käimas voi tulemas. Eesmärgiks on anda tarbijale selgust, kust ja
millal on voimalik saada parimaid tehinguid ning anda ka väikestele
kaubandusettevotetele voimaluse suurtega vordselt nähtav olla.
Mittetulundusühing Junior Chamber International GO KODA ( JCI GO KODA)
ühendab noori ettevotlikke inimesi, kes tegelevad keskkonnateadlikku
käitumise propageerimisega läbi projektide, teavitustöö, rahvusvahelise
suhtluse ja enda isikliku eeskuju.
Lisainfo:
Anneli Ohvril
JCI GO KODA
Tel: 52 97 557
e-mail: anneli.ohvril@firstbuddy.ee
www.jcigokoda.ee
Heikko Gross
Kus.ee portaal
Tel: 55 555 457
Www.kus.ee
Mõtteviisi ja kotte vahetame:
• Reedel 21. augustil Pärnus Port Artur 2-s algusega kell 16.00
• Laupäeval 22. augustil Tartus Lõunakeskuses algusega kell 12.00
• Pühapäeval 23. augustil Tallinnas Rocca al Mare kaubanduskeskuses
algusega kell 12.00.
Inimese kohta vahetame välja ühe kilekoti riidest koti vastu.
Tulge aegsasti kohale, sest kottide hulk on piiratud.
Miks me seda teeme?
Me ei vaheta ainult kilekotti riidest koti vastu, vaid teeme seda põhjusel, et soovime klišeevabalt maailma muuta. Me ei ootagi, et keegi läheks metsa kännu kõrvale elama lihtsalt selleks, et võimalikult loodussõbralik olla.
Küll aga saame me kõik igapäevaselt teha mõned lihtsad liigutused, et loodust hoida – kasutada kilekoti asemel riidest kotti, pakendada ostetud
puu- ja juurviljad ühte kotti, öelda ära ostuga kaasnevast tasuta kilekotist. Selliseid asju saame kõik koos iga päev teha ilma, et me midagi seejuures kaotaks. Samas on iga Sinu poolt võtmata jäetud kilekott looduse hoidmise seisukohalt väga tähtis, sest:
1. Igal aastal hukkuvad miljonid loomad ja linnud loodusesse sattunud
kilekottide söömise tagajärjel
2. Tavaline kilekott laguneb looduses umbes 1000 aastat
3. Maailmas igal aastal toodetud plastidest umbes kümnendik jõuab lõpuks
merre
Need on vaid mõned kurvad faktid selle kohta, mida kilekott looduse jaoks kujutab pärast äraviskamist. Et selliseid probleeme vähem oleks, siis tule kohale ja hakka „Roheliseks Saadikuks.” Rohelisel Saadikul ei ole otseseid kohustusi, kuid on võimalus muuta maailma paremaks. Roheline Saadik võiks vaadata oma tegevusi veidi laiemas plaanis ja mõelda oma tarbimise
tagajärgedele. Iga inimene, kes hakkab Roheliseks Saadikuks, saab vahetada oma vana kilekoti uue riidest koti vastu.
Mõtteviisi ja kottide vahetamist toetavad Rocca al Mare Kaubanduskeskus,
Skype, Roheline Tuba ja Looduspere. Ettevõtmise meediapartneriks on Postimees.
Üritust viivad läbi Kus.ee ja JCI GO Koda.
Enne kampaania algust tegi Ariko Faktum uuringu inimeste hoiakutest ja arvamustest kilekottide tarbimisel. Selle küsitluse tulemustega saab tutvuda, kui alla laadida aruanne.
Kampaaniale järgnenud uuringu tulemused ilmuvad siin samas lehel peale kokkuvõtete tegemist.
Alates juulist on Säästumarketites ja Rimi kauplustes tavapäraste
kilekottide asemel müügil keskkonnasäästlikumad, 33% ulatuses
ümbertöödeldud plastikust valmistatud ostukotid.
Rimi Eesti Food turundus- ja kommunikatsioonijuhi Evelin Mägioja sõnul
vähendavad uued ostukotid olulisel määral kahjulikku mõju keskkonnale.
Kottide valmistamisel kasutatakse kolmandiku ulatuses korduvkasutatud
plastikut ja seega on uued ostukotid oluliselt loodussõbralikumad,“ ütles
Mägioja.
Uued müügilolevad kilekotid vahetavad varasemad täielikult välja ja nende
hind jääb samaks. Õhukesed puuviljade ja muu toidukauba täiendaval
pakendamisel kasutatavad kilekotid valmistatakse esialgu veel tavapärase
tehnoloogiaga, ent tulevikus on plaanis mõelda ka nende välja
vahetamisele,“ teatas ettevõtte turundus- ja kommunikatsioonijuht. Samas
oleme kauplustes juurutamas reeglit, et tooted korduvpakendatakse
väikestesse kottidesse vaid klientide soovil ja kui varasemalt pisteti
kassas hea klienditeeninduse nimel banaanid või kohukesed täiendavalt
õhukesse kilekotti, siis nüüd me seda keskkondlikel kaalutlustel enam ei
tee,“ lisas ta.
Evelin Mägioja sõnul on Rimi Eesti Food kaalunud ka biolagunevate
kilekottide müümist, kuid ekspertide soovitusel sellest mõttest loobuti.
Biolagunevaid kotte on kahte tüüpi, ühed valmistatakse kõdunemist
soodustavate lisanditega nafta baasil, mis erinevalt tavalistest
kilekottidest lagunevad kiiremini, kuid samas ei lahustu nad keskkonnas
täielikult ja säilivad pisikeste tükkidena,“ ütles turundus- ja
kommunikatsioonijuht. Mägioja lisas, et kuna teised biolagunevad kilekotid
toodetakse toidutoorainest nagu näiteks maisitärklisest ja on seetõttu
loodusressursimahukad, otsustatigi hoopis ümbertöödeldud plastikust kottide
kasuks.
Mägioja sõnul on esmane soovitus siiski tulla kauplusesse oma kilekoti või
korduvkasutatava ostukotiga. Rimi valikus on mitmeid trendikaid
tekstiilist ja ümbertöödeldud materjalidest valmistatud kotte, mille
hulgast leiab igaüks oma maitsele sobiva,“ ütles Mägioja. Ühtlasi rõhutas
ta, et nii tavapäraste kui loodussõbralikemate kilekottidega tuleks käituda
nagu muu plastikust olmeprügiga ja need sorteerituna vastavasse
konteinerisse visata.
Turundus- ja kommunikatsioonijuhi sõnul on jätkusuutliku keskkonna tagamine
Rimi Eesti Food üks põhieesmärkidest. Lisaks loodussõbralikematele
ostukottidele tegeleb ettevõte paremate prügikäitlemisviiside
väljatöötamisega ja kütusest tingitud CO2 emissiooni vähendamisega. Rimi
kauplustes on ühtlasi müügil koostöös Eesti Rohelise Liikumisega
spetsiaalselt märgistatud loodussõbralikud tooted.
Rimi Food Eestis AS kauplused kuuluvad Rootsi kapitalil põhineva Rimi
Baltic AB kaupluste hulka, mille ainuomanikuks on ICA Groupile kuuluv ICA
Baltic AB. Kokku on Rimi Baltic AB-l kolmes Balti riigis 241 kauplust,
sealhulgas 34 hüpermarketit (neist 9 Eestis), 68 supermarketit (neist 9
Eestis), 138 odavmüügikauplust (neist 57 Säästumarketit Eestis) ja 1
hulgiladu Eestis.
Maaleht on lahanud väga põhjalikult teemat järgnevas artikklis
http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/article.php?id=24325129
JCI Euroopa konverents Budapestis, Ungaris
Killerkoti meeskond tutvustas “Killerkott tapab” kampaaniat Budapestis JCI
Euroopa Konverentsil, millest võtsid osa esindajad enamikest Euroopa
riikidest. Projekti vastu tunti elavad huvi ning sõlmiti mitmeid kontakte,
et uurida võimalusi käivitada samalaadne kampaania ka teistes maades.
Konverentsil vahetati ka kogemusi Iirimaa ja Rumeenia esindajataga. Mõlemal maal on kehtestatud kilekotimaks, millega näiteks Iirimaal vähendati kilekottide tarbimist 90%.
Skandinaavia ühte suurimasse plastiku tootmise kontserni Norfolier Group kuuluv Norfolier Baltic alustas Eestis keskkonnasõbralike kilekottide tootmist. Kaubanduskettides poekottidena kasutamiseks mõeldud GreenTec kilekotid valmistatakse ümber töödeldud plastikust. Tehnoloogia võimaldab vähendada uue plasti kasutust 60 protsendi ja energiakasutust 40 protsendi võrra.
Priit Pappel, Norfolier Baltic OÜ tegevjuht ütleb, et ümbertöödeldud plastikust GreenTec poekotiga tehakse kilekottide valmistamises keskkonnsõbralikkuse alal pikk samm edasi. “Suunad, mida me Norfolieris arendame, on vähendada plasti kasutust, taaskasutada juba olemasolevaid kotte ja käidelda kasutatuid. Meie poekott on vastupidav korduvkasutamisel, sajaprotsendiliselt taaskäideldav ja seda saab kasutada uute plasttoodete valmistamisel,” räägib Pappel ja usub, et varsti on GreenTec kotid kasutusel ka Eestis tegutsevates kaubanduskettides. Tootmiseks mõeldud masinad soetati EASi tootmisettevõtte tehnoloogiainvesteeringu toetuse abiga.
“GreenTec sobib ka Eestis mais alanud kilekottide kasutamist piirava kampaaniaga Killerkott tapab!, taaskasutame aastasadadeks loodusse jäävat polüetüleeni. Polüetüleeni võib lõputult ümber töödelda, tema omadused seejuures oluliselt ei muutu,” lisab Priit Pappel.
Norfolier GreenTec kotid toodetakse õhemast kilest kui tavalised kandekotid, plasti kasutus väheneb, kuid kandevõime jääb samaks. Kotid koosnevad vähemalt 50 protsendist taaskasutatavast kilest ja nende kandevõime säilib ka 12 kg kaubaga täitmisel. Keskkonnasõbralikkust arvestades piirdutakse kottidele trükkides kolme värviga, mis ei sisalda raskemetalle.
Uus kilekott on välja töötatud tänapäeva keskkonnanõudeid arvestades, emafirmas Norras on läbi viidud materjali- ja tootmistehnoloogia uuringud. Kaasatud on plastiku ümbertöötlemise ja kile valmistamise seadmete tootjad, käib tihe koostöö Norra plastiku uurimiskeskusega. Kasutatav kile on kogutud Norrast Grönt Punkti abiga.
Uurimuste järgi ei ole täna kasutatavad biolagunev kilekott jätkusuutlik lahendus. Kotid tehakse taimsest materjalist, maisist, see tehnoloogia on kallis ja viib toiduressursside raiskamisele. Rootsi Chalmersi Tehnikaülikooli professor Thomas Hjertberg on märkinud, et fakt biolagunemisest võib panna inimesi loodusse viskama senisest rohkem kilekotte. Teine täna kasutatav kilekottide liik, kiirendatud lagunemisprotsessiga kotid, ei ole aga ümber töödeldav.
Norra keskkonnaministeeriumi andmetel kasutatakse seal umbes 1 miljard, kampaania Killerkott tapab! andmetel Eestis 700 miljonit plastkandekotti aastas.
Tallinnas Lasnamäel tegutsev Norfolier Baltic kuulub Skandinaavia plastiku tootmise kontserni Norfolier Group. Grupp tegeleb poekottide, kottide ja ehituskile ning plastikust pakendilahenduste tootmisega. Grupil on 4 tehast Norras, 2 Taanis ja 1 Eestis, tööd antakse 350 inimesele ning 2008. aasta käive oli 1,4 miljardit Eesti krooni.
allikas: www.bioneer.ee
Nüüd on võimalus igalühel saada endale autentne Killerkott.org T-särk. Selles osas on meile appi tulnud T-särgipood, kes pakuvad üle Eesti kõigile soovijatele oma särgipoes meie disainiga riideeset. Nii et kõigile soovijatele on antud võimalus näidata oma meelsust ja toetust kilekottide kasutamise vastu, nüüd oma riietumisega.
Särgi mannekeenT-särgipood
Meile on abiks tulnud kullerfirma DPD, kes toovad kõikidele võitjatele nende võidetud riidekotid kohale. Suurimad tänud DPD kulleritele, kes seda meile võimaldavad. Kirjutage meile oma ideedest meie kodulehel IDEED alajaotuses, kuidas saaks vähendada kilekottide kasutamist ning võite võita endale ägeda ja ekslusiivse riidekoti!
Eile algas raadiomäng kaubanduskeskustes, mida saad kuulda Skyplusi kanalilt. Et osaleda kohapeal ole kohal kella 14-15 neis ostupaikades:
Teisipäev – Järve Keskus
Kolmapäev – Ülemiste Keskus
Neljapäev – Rocca al Mare
Reede – Viru Keskus
Kuula ja uuri ning võid võita uskumatu Toe Tagi privaatkontserti!
Kampaania on alanud ja meil on äärmiselt hea meel, et meil on nii palju toetajaid. Juba küsitakse, kuidas saavad inimesed sama sõnumit edasi anda ja kust saab meie kampaania materjale?
Nüüd saab seda siit samast kodulehelt ja alajaotusest REKLAAMMATERJALID, kus leiate nii videoklipi kui printreklaami, saate alla laadida flashbänneri ning oma kodulehele panna.
Kui on erilisemaid soove või küsimusi nendel teemadel, siis võib võtta meiega ühendust info@killerkott.org või helistada 5088676 Jüri Paltser’ile
PRESSITEADE
JCI GO KODA
22.05.2009
Eestlased kasutavad aastas 700 miljonit kilekotti
Eestlased soetavad aastas ligi 700 miljonit kilekotti, millest
korduvkasutatakse vaid murdosa. Esmaspäeval, 25. mail alustavad JCI GO Koda
ning
Keskkonnainvesteeringute Keskus miljonikroonist teavituskampaaniat
„Kilekott tapab“, mille eesmärk on veenda eestlasi kasutama kilekottide
asemel korduvkasutatavaid riidekotte.
Kampaania eestvedaja, Junior Chamber International GO Koja juhatuse liikme,
Anneli Ohvril’i sõnul lagunevad kilekotid hinnanguliselt tuhande aasta
jooksul ning on igal aastal ligi miljoni elusolendi piinarikka surma
põhjustajaks. Kilekottide tõttu on hukkunud ka tuhandeid inimesi. „Algava
teavituskampaania „Kilekott tapab“ eesmärk on vähendada eestlaste
iga-aastase 7000-tonni kaaluva kilekoti hulga mõju keskkonnale,“ ütles
Ohvril.
Eesti Pakendiringluse teenindusjuhi Andres Siplase sõnul pole võimalik
kilekottide kasutamist täielikult ära keelata, kuid nende kasutamist saab
piirata ja oluliselt tõsta taaskasutust. „Suuri poekilekotte saab kasutada
prügi väljaviimiseks, ülejäänud kilekotid, sealhulgas pakendite ümbriskiled
tuleb korjata kokku ning viia lähima poe juures pakendikonteinerisse
taaskasutusse,“ ütles Siplane.
Kampaania toetaja, Kristiine Kaubanduskeskuse turundusjuhi Kaidi Lauri sõnul
peaksid kõik kaubandusketid hakkama jälgima kilekottide mõistlikku
kasutamist ning piirama ka tasuta ümbrisena jagatavate kottide hulka. “Ka
pole kindlasti kodust kaasa võetud ostukoti kasutamine häbiasi, vaid teene
loodusele,“ lisas Laur.
Värske uuringufirma Faktum&Ariko poolt läbiviidud küsitluse kohaselt ei
plaani ligi pooled (46%) vastanutest lähiajal kilekottide tarbimist
vähendada. Küsitlusel osalenutest plaanib mõnevõrra kilekottide kasutamist
vähendada ligi viiendik (18%) ning oluliselt vähendada vaid kümme protsenti.
Küsitlusest selgus, et 35% vastanutest plaanib hakata kilekotile
alternatiive kasutama ning iga viies loodab kilekottide tarbimist vähendada
läbi selle, et väiksemate ostude puhul kilekotti üldse ei osta.
Esmaspäeval algav teavituskampaania hõlmab tele-, trüki-, interneti-,
raadio-
ning välimeediat. Kampaania kodulehekülg on www.killerkott.org.
Mittetulundusühing JCI GO KODA ühendab noori ettevõtlikke inimesi, kes
tegelevad keskkonnateadlikku käitumise propageerimisega läbi projektide,
teavitustöö, rahvusvahelise suhtluse ja enda isikliku eeskuju.
Lisainfo:
Anneli Ohvril
Juhatuse liige
JCI GO KODA
Tel: 52 97 557
e-mail: anneli.ohvril@firstbuddy.ee
www.jcigokoda.ee
www.killerkott.org
Kilekotiprobleemi üks tõhusamaid lahendusi on taaskasutus. Kasutatud kokkukogutud kilekotid granuleeritakse ja suunatakse uute plasttoodete valmistamisesse.
MTÜ Eesti Pakendiringlus (edaspidi EPR) on pakendite taaskasutusorganisatsioon, mis on akrediteeritud keskkonnaministri poolt.
EPR tegevuse üks eesmärke on informeerida tarbijaid pakendite äraandmise võimalustest
vaata: www.pakendiringlus.ee
