KAS TEAD, ET…
- Kilekotid tapavad vabas looduses igal aastal kokku umbes miljon lindu-looma: vaalu, hülgeid, delfiine, kilpkonni jpt. Maismaal kannatavad linnud ja imetajad. Kokku sureb igal aastal ca 1 miljon looma ja lindu kilekotijäänuste allaneelamise tagajärjel.
- Vette sattunud kilekotid, purkide kilest kooshoidmisrõngad, kilepaelad jne on loomadele väga ohtlikud. Linnud, kalad, hülged hukkuvad, neelates meres ujuvat prahti, pidades kileosakesi planktoniks vm toiduks, mis aga ummistab või vigastab nende seedeelundeid. Linnud surevad nälga noka külge takerdunud kile tõttu. Plastikud võivad jääda ka looma makku, täites selle ja tekitades sooltesse haavandeid, mille tõttu loom sureb aeglaselt ja piinarikkalt. Kilekotid on sarnaseks ohuks ka kuival maal, kui loomad söövad ära toidu järele lõhnavaid kilekotte.
- Maailma meredes on paiku kus plastikut on vees rohkem kui planktoni!
- Kilekoti keskmine kasutusaeg kestab vaid minuteid; nende lagunemine looduses kestab enam kui 1000 aastat ehk 40 inimpõlve! Lagunedes eritub kilest mürke, mis võivad inimkonnalt võtta meie 40nda põlvkonna…
- Maailmas võetakse igas minutis kasutusele ca miljon uut kilekotti. Taaskasutusse läheb neist alla 1 protsendi.
- Kilekottide taaskasutus on drastiliselt kulukam kui seda on uute tootmine. Taaskasutuseks töödeldud kilekottide omahind on 4000 USD/1tonn. Turul on selle väärtus vaid 32 USD. 1 tonn kilet võrdub 150 000 kilekotiga.
- Kui kõiki toodetavaid plastpakendid (kilekotid, plastpudelid jne) ei visataks segaprügisse vaid saadetaks korduvkasutusse, hoiaks me kokku ligi 30% maailma naftakasutusest ning vähendaksime oluliselt kasvuhoonegaaside teket.
- Kokku kogutud kasutatud kilekotte saab kasutada muuhulgas, laevalagede, pargipinkide, vooderdiste valmistamiseks.
- Aastas raisatakse maailmas keskeltläbi 10 kg plastpakendeid inimese kohta.
- 8,7 kilekoti tootmiseks kuluvast naftast saaks auto sõita terve kilomeetri*
*naftast toodetud bensiiniga
- Ligi 4 % maailma naftatoodangust kasutatakse plastikmaterjalide ja kilekottide valmistamiseks.
- Iirimaal kehtestati „kilekoti maks“, ca 2 kr/kott (mille klient peab kinni maksma). Tänu sellele maksule vähenes kilekottide kasutus riigis enam kui 90%!
- Iirimaa, Iisrael, Kanada, Lääne-India, Botswana, Keenia, Tansaania, Lõuna-Aafrika, Taiwan, Singapur on seadnud piirangud kilekottide kasutamisele jaekaubanduses.
- Ruandas ja Eritreas on kilekotid sedavõrd karmilt keelatud, et nende riikide lennujaamad kilekottidega turiste läbi ei lase. Kotid lihtsalt konfiskeeritakse.
- Inglismaal Modbury linnas otsustati üksmeelselt kilekottidest loobuda. Modburyst on nüüd saanud inspiratsiooni allikas kõikjal Ühendkuningriigis. Kolm uut omavalitsust on juba muutunud kilekoti vabaks, nüüdseks juba ka kümneid teised, kaasaarvatud London, on kavandamise etapis.
- USAs on kilekotte keelatud näiteks San Franciscos ja Oaklandis.
- Kilekotid on keelatud Mumbais, Indias ja Bangladeshis pärast seda kui need olid ummistanud kanalisatsioonitorustikud ja tekitanud tõsiseid üleujutusi, mille tagajärjel hukkus 2005.aastal üle tuhande inimese.
- Kilekotile on antud selliseid „hellitusnimesid“ – nõia püksid (USA), nõia aluspüksid (iirimaa), rahvuslipp (iirimaa), needus, mis hõljub tuules (Keenia), rahvuslill (Keenia ja Lõuna-Aafrika), tänapäeva malts,lumelinnud (Alaska), valge saast.
- Enne kui kott kui selline leiutati, kasutasid inimesed oma kaupade pakendamiseks ja vedamiseks muuhulgas kõrvitsaid, loomade sarvi, härja munandikotte.
[...] ** Allikas: http://www.killerkott.org/?page_id=16 [...]